Eesti koroonaviirusvastase vaktsineerimise kava eesmärk jõuda teises kvartalis ehk hiljemalt juunis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida, pole praegu saabuvate kogustega realistlik, kirjutab Postimees.
Loe ka. Pommuudis: Igahommikused terviseameti andmed koroonasurmade kohta on valed.
Riigi vaktsineerimiskava järgi vaktsineeritakse kõige enne meditsiini- ja hoolekandeasutuste töötajad ning riskirühmad – ligikaudu 315 000 inimest. Kui sinna lisada tervishoiuvälised eesliinitöötajad, nagu päästjad või politseinikud, siis oleks esmajärjekorras vaktsineeritavate inimeste hulk umbes 350 000.
Vaktsineerimiskava järgi võiks tavainimesele vaktsiin kättesaadav olla sõltuvalt riiki tarnitavatest kogustest juba teises kvartalis ehk hiljemalt juuni lõpus. See tähendab, et praegu tuleks riskirühmi ja eesliinitöötajaid vaktsineerida tempos 13 500 inimest nädalas, mis nõuaks, et siia saabuks 27 000 doosi nädalas, kuna kindla immuunsuse jaoks on vaja kaht doosi. Kui tarne ja vaktsineerimine sellises tempos toimuks, saaks teises kvartalis esmajärjekorda mitte kuuluvate inimeste vaktsineerimisega alustada.
Seega peaks vaktsineerimiskava eesmärgi saavutamiseks tarnitavad vaktsiinikogused kiiresti suurenema. Eestisse saabuvaid koroonaviiruse vaktsiine hoiustatakse terviseameti kesklaos ning sealt peavad ka perearstikeskused, kellele põhiline vaktsineerimiskoormus langeb, oma kogused tellima.
Postimees uuris terviseametilt, kui palju vaktsiinidoose ja millise ajakavaga nende lattu hakkab saabuma. Terviseameti meedianõuniku Eike Kingisepa sõnul terviseametil sellist infot veel ei ole. Sotsiaalminister väljendas pressiteate vahendusel lootust, et varsti jõuavad müügiloani järgmiste vaktsiinitootjate vaktsiinid ning siis suurenevad ka Eestisse saabuvad kogused.
Postimees esitas nii sotsiaalminister Kiigele kui ka sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonnale täpsustavad küsimused, kui palju võivad tarnitavad vaktsiinikogused suureneda, milline on Eesti praegune vaktsineerimisvõimekus ja kui suureks see võib kasvada ning kas eesmärgi täitmiseks vajalik tarne suudetakse saavutada. Küsimused jäid vastuseta. Minister Kiik sõnas, et tal polnud võimalik järjestikuste koosolekute tõttu küsimustele vastata, ning palus seda teha ministeeriumi kommunikatsioonitalitusel, kes seda ei teinud.
Järgmine järjekorras on Moderna vaktsiin, millele Euroopa ravimiamet annab hinnangu 6. jaanuaril. Positiivse otsuse korral väljastab seejärel vaktsiinile müügiloa Euroopa Komisjon.
Eesti Perearstide Seltsi esimehe Le Vallikivi sõnul on perearstid vaktsineerimiseks valmis ja riskirühmade vaktsineerimist alustatakse, kui tervishoiutöötajad ja hooldekodud on vaktsineeritud. «Riskirühmadeni jõuame heal juhul tõenäoliselt jaanuari lõpus, võib-olla veebruaris,» ütles Vallikivi, kelle sõnul on perearstidel selge vaktsineerimisplaan olemas.
Haigekassa saadab perearstikeskustele riskirühmade nimekirjad jaanuari alguses. Plaan on alustada kõige haavatavamate rühmadega. «Seda pole ka vaja, et kogu riskirühm kohale tormab ja vahetab meil ooteruumis haigust, vaktsineerimine peab toimuma range süsteemi alusel,» ütles Vallikivi.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli juhataja Mait Altmets sõnas, et kui järgmise aasta esimese kvartali jooksul jõutakse tervishoiutöötajad ära vaktsineerida, siis saaksid haiglad pakkuda perearstidele tuge ka riskirühmade vaktsineerimisel. «Me oleme ette näinud, et kui oleme oma töötajatega ühele poole saanud, siis võiksime vajadusel ka elanikkonda või vähemalt riskigruppe vaktsineerida. Kui me iga päev toimetame ja meil on vaktsineerimiskabinet selliste gruppide jaoks olemas, siis miks mitte ka Covidi-vaktsiini pakkuda,» ütles Altmets.
Ta täpsustas, et haigla saaks vaktsineerida nende enda patsiente, kes juba riskirühma kuuluvad.
Vallikivi sõnul sõltub vaktsineerimise kiirus lõpuks ikkagi tarnest, nimistute ja riskirühma suurusest. «Iga keskus otsustab oma patsientide profiili ja nende vaktsiinide laekumise järgi, kuidas tema hakkab seda asja korraldama. Kas ta teeb siis spetsiaalselt vaktsineerimispäevakud või -hommikud või -lõunad,» rääkis Vallkivi, kelle hinnangul suudaks üks arst või õde tunnis vaktsineerida neli või viis inimest.
Kui inimesed peaksid vaktsiinist ära ütlema, siis on Vallikivi sõnul varuplaan olemas. «Iga keskus koostab oma nii-öelda varunimekirja nendest inimestest, kes võib-olla muidu ei oleks kõige esimese järgu kutsutavad,» selgitas ta. «Kui on 90-aastane halvasti liikuv vanur, siis sa ei ütle talle, et ootame teid 18 minuti pärast ja muidu peame vaktsiini ära viskama, vaid võetaksegi järgmise grupi liikuvad inimesed, kes on ootenimekirjas,» lausus Vallikivi.
Allikas. BNS
