Riigi peaprokurör Andres Parmas:
Justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve on tervitatav, sest see annab prokuratuuri töökorraldusele läbi kõrvaltvaataja pilgu väärtusliku sissevaate.
Prokuratuuri tugevusena tõstis ministeerium esile meeskonnatöö, mille vajalikkust ja kasulikkust oleme pikalt rõhutanud. Seetõttu oleme viimastel aastatel liikunud üha enam selles suunas, et keerukamates kriminaalmenetlustes ei jääks prokurörid üksi, vaid neil oleks kõrval veel mõni prokurör, vajadusel ka konsultant. See oli ka üks põhjustest, miks oli tarvilik luua eraldi Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur ja ka nendele kuritegudele spetsialiseeruv süüdistusosakond Riigiprokuratuuri. Lisaks võimaldab see muudatus koondada kogu riigi majandus- ja korruptsioonikuritegude kompetentsi ühtseks, mis aitab kaasa nende menetluste tõhususele.
Samuti tõi ministeerium positiivsena välja prokuratuuri sammud andmeanalüüsi ja kvaliteedijuhtimise tugevdamisel. Juhtimine peab põhinema andmetel ja kui andmeanalüüsi põhjal on näha võimalusi töökorralduse muutmiseks, tuleb seda teha. Selleks oleme osalenud aktiivselt kriminaalmenetlusega seotud infosüsteemide arendamises ja sõnastanud ministeeriumile ootusi, milliste andmete kogumise võimekust on tõhusaks juhtimiseks veel tarvilik arendada. Samuti kaardistame igapäevaselt inimeste tööaega ja teeme seda kõike selleks, et juhtimisotsused muutuksid üha andmepõhisemaks.
Ka meie hinnangul on oluline, et ministeerium ja prokuratuur töötaksid tihedamalt koos ja oleksid teineteisele kriminaalpoliitika eesmärkide täitmisel strateegilised partnerid. See peab tähendama vastastikku koostööd. Mitmel teemal, millele järelevalve käigus tähelepanu juhiti, on prokuratuur varem ministeeriumiga suhelnud – oleme teinud ettepanekuid muuta prokuröride konkurssidega seotult prokuratuuriseadust, kriminaalmenetluse seadustikku ning arendada tööks vajalikke andme- ja IT-lahendusi. Nende protsesside edu ei sõltu üksnes prokuratuurist.
Ministeerium juhtis tähelepanu kriminaalasjade prioriseerimise juhisele, millega oleme koostöös PPA juhtkonnaga andnud prokuröridele ja politseile suunise keskenduda esmalt suurema mõjuga kuritegude uurimisele. Kuna politseil ei ole ressursinappuse tõttu võimekust uurida edukalt lõpuni kõiki kuritegusid, siis on juhise eesmärk tagada, et paljude lihtsasti lahendatavate masskuritegude taustal ei jääks tähelepanuta need teod, mis kogukondade turvatunnet enim riivavad. Kui riik ei jõua kõikide kuritegudega piisavalt kiiresti tegeleda, tuleb seda inimestele ausalt selgitada ja seada ka ühtsed prioriteedid, millised teod vajavad üle Eesti esmajärjekorras uurimist. Ministeerium soovitas perspektiivitud menetlused eos lõpetada ja selle võimaluse loomist kriminaalmenetluse seadustikku peame ka meie oluliseks ning oleme seda ministeeriumile väljendanud.
Kuriteod, millele teravik tuleb suunata, lähtuvad nn Laulasmaa prioriteetidest. Prokuratuuri eestvõttel muudeti 2023. aastal lähenemist nende prioriteetide sõnastamisele, keskendudes seniste paljude valdkondade asemel konkreetseid muudatusi vajavatele valdkondadele, mistõttu koostasime koostöös PPA-ga esmakordselt konkreetse tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.
Oleme prokuratuuri juhtimisel rõhunud sellele, et otsused tugineksid parimale teadmisele, kvaliteetsetele andmetele ja meie inimestelt saadud tagasisidele. Nii on meil plaanis lähiajal aastavestlustest ja rahulolu-uuringust ning tööajakaardistamisest saadud tagasiside põhjal luua tegevuskava organisatsiooni arendamiseks. Võtame arvesse Justiitsministeeriumi teenistusliku järelevalve käigus tehtud ettepanekud. Kui näeme ettepanekute valguses võimalust enda tööd paremini korraldada, siis kindlasti seda teeme. Küll aga on prokuratuur vaid üks asutus kriminaalmenetluse ahelas ja ainuüksi meie töökorraldusest ei sõltu kogu kriminaalmenetluse sujuva kulgemise tagamine
