www.minuaeg.com
5. märts 2026 – Valitsuse liikmed said ülevaate seni suurimast riigi määruste revisjonist, mille käigus vaadati läbi kõik möödunud aasta kevade seisuga Riigi Teatajas avaldatud 4009 määrust. Revisjoni käigus tuvastasid ministeeriumid kokku 752 määrust, mille saab kehtetuks tunnistada või mille nõudeid vähendada.
„Nii ulatuslikku määruste revisjoni ei ole Eestis varem tehtud,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Ligikaudu 750 määrust, mida lihtsustame või kehtetuks tunnistame, moodustavad viiendiku kogu määrusandlusest. See näitab selgelt, et õigusruumi regulaarne ja kriitiline järelhindamine on vajalik. Revisjoni eesmärk on muuta riigiga suhtlemine inimestele ja ettevõtetele lihtsamaks, aga ka vähendada bürokraatiat riigiasutuste sees.“
752 määrusest 327 määruses leiti võimalusi halduskoormuse vähendamiseks, 121 määruses kohti sisebürokraatia vähendamiseks ja lisaks tuvastati 304 määrust, mis ei reguleerinud enam midagi, aga formaalselt veel kehtisid.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkis, et riik peab olema nutikas ja õhuke, mis tähendab, et me ei saa hoida elus sadu määrusi lihtsalt seetõttu, et keegi pole viitsinud neid kehtetuks tunnistada. Ministri sõnul tõmmatakse revisjoniga selgelt pidurit liigsele paberimäärimisele ja töö ses osas kindlasti jätkub. Ka ainuüksi õigusaktide arvu vähendamine on Pakosta hinnangul iseenesest juba suur osa lihtsustamisest, mis toob reaalse aja ning raha kokkuhoiu nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka ametnikele.
Valitsus andis algselt ülesandeks kõik määruste muutmised ja kehtetuks tunnistamised ära teha eelmise aasta lõpuks, mil see eesmärk saavutati 38 protsendi eelnõude puhul. Tänaseks on eesmärk täidetud 41 protsendi eelnõude osas, samas kui 17 protsenti määrustest otsustati täiendava ülevaatamise käigus siiski jätta muutmata.
Ülejäänud määrused on hetkel saadetud kas kooskõlastusringile või on ministeeriumites alles ettevalmistamisel. Osade määruste muutmiseks on vaja uuendada ka seadustes sisalduvaid volitusnorme, mistõttu ootavad need muudatused vastavate seadusemuudatuste kavandamist. Õigusloome ökonoomsuse huvides ei hakata eraldi seaduseid looma pelgalt volitusnormide muutmiseks, vaid vajalikud normid muudetakse või tunnistatakse kehtetuks koos teiste sisuliste seadusemuudatustega.
Halduskoormuse vähendamise ja asjaajamise lihtsustamise näiteid on seinast seina, hõlmates muu hulgas toetuste andmise tingimuste lihtsustamist taotlemise e-keskkonda viimise, abikõlblikkuse perioodi pikendamise, tähtaegade pikendamise või toetussummade suurendamisega. Samuti vähendatakse dubleerivaid nõudeid eri õigusaktides, mis tähendab muuhulgas järgmist: hoolekandeasutuste elukeskkonnanõuetest jäetakse välja juba ehitusseadustikus sisalduvad tingimused, patentide õiguskaitset reguleerivad nõuded koondatakse ühte määrusesse ning lastehoiu ja lasteaia nõuded ühendatakse samuti tervikuks. Loamenetluste lihtsustamise käigus kaotati keskkonnaameti loa nõue parkides rahvaürituste korraldamiseks ja vähendatakse andmevälju keskkonnaloa taotlustes. Ettevõtluskeskkonna parandamiseks vähendatakse ka mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust küberturvalisuse meetmete rakendamisel, mis hakkab edaspidi toimuma vastavalt tegelikule vajadusele, mitte lausaliselt kõigile.
Valitsus on juba kehtetuks tunnistanud 56 valitsuse määrust, mille sisuline kehtivus on ammu lõppenud, kuid mis olid jäänud Riigi Teatajas formaalselt kättesaadavaks. Ülejäänud sadade ministri tasandi määruste kehtetuks tunnistamise valmistavad ette valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nende sisutute määruste tühistamine küll ei muuda otseselt kellegi igapäevaseid kohustusi, ent korrastab oluliselt õigusaktide üle arvestuse pidamist ja tagab, et Riigi Teatajas on avaldatud vaid päriselt ajakohased ning vajalikud aktid.
