Kuriteo ohvriks langemine võib raputada kogu elu. Juhtunu mõju ulatub kaugemale vägivallasündmusest ja võimalikust kriminaalmenetlusest. Lisaks vahetule traumale ning füüsilistele ja psühholoogilistele tagajärgedele algab sageli taastumise teekond, kus tuleb samm-sammult toime tulla terviseprobleemide, võimaliku sissetuleku vähenemise ja igapäevaelu muutustega.
Kuriteo järel võivad ohvril tekkida ettenägematud rahalised kulud, mis ei ole ta enda põhjustatud. Siinkohal tuleb riik appi ja ulatab abikäe, et leevendada vägivallakuriteo majanduslikke tagajärgi ja toetada taastumist.
Sotsiaalkindlustusameti kuriteoohvrite ekspert Ljubov Varju selgitab, mis on kuriteoohvri hüvitis ja kellel on õigus seda saada.
Kuriteoohvri hüvitis – mis see on?
See on rahaline toetus, mida maksab riik vägivallakuriteo tagajärjel raske tervisekahjustuse saanud inimesele või tema lähedastele, kui ohver on surnud.
Hüvitise eesmärk ei ole hüvitada moraalset kahju, vaid katta kulusid, mis on otseselt seotud kuriteo tagajärgedega, näiteks (taastus)ravi- või matusekulud või sissetuleku vähenemine.
Hüvitist maksab riik, kellel on hiljem õigus nõuda makstud summa tagasi kuriteo toimepanijalt.
Oluline on teada, et sama kahju eest ei saa hüvitist korraga nii riigilt kui ka kuriteo toimepanijalt. Kui kulud hüvitatakse kriminaalmenetluse käigus kurjategija poolt, ei saa nende katmiseks taotleda riiklikku hüvitist.
Kellel on õigus sellele hüvitisele?
Kuriteoohvri hüvitis on mõeldud eeskätt vägivallakuriteo ohvrile. Lisaks ohvrile endale on õigus hüvitisele ka ohvri hooldajal, ülalpeetaval ning inimesel, kes on kandnud ohvri ravi- või matusekulud.
Kui vägivallakuriteo tagajärjel ohver sureb, on hüvitise saamise õigus tema ülalpeetaval, et leevendada ülalpidaja kaotusest tulenevat majanduslikku mõju.
Hüvitist võib määrata ka juhul, kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kuid kogutud tõendid kinnitavad vägivallakuriteo toimepanemist.
Millal kuriteoohvri hüvitist makstakse?
Hüvitist makstakse juhul, kui vägivallakuriteo tagajärjel on tekkinud raske tervisekahjustus või kui inimene on surnud. Iga juhtumit hinnatakse eraldi ning otsus tehakse ohvriabi seaduses sõnastatud tingimuste alusel.
Tegemist ei ole automaatse maksega ega üldise toetusega kõigile kuriteoohvritele. Hüvitis on mõeldud konkreetsete ja tõendatud kulude katmiseks, mis on otseselt seotud kuriteoga.
Kui hüvitise tingimused ei ole täidetud, ei tähenda see, et inimene jääb abita. Kuriteoohvritele on kättesaadavad ka muud tugiteenused, sealhulgas psühholoogiline abi ja ohvriabi nõustamine.
Mida tähendab raske tervisekahjustus ja kuidas seda hinnatakse?
Hüvitise määramisel on keskne küsimus tervisekahjustuse raskus ja selle seos kuriteoga. Kahjustus võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.
Tervisekahjustust hindab sotsiaalkindlustusameti ekspertarst olemasolevate terviseandmete põhjal, eelkõige tervise infosüsteemis ehk digiloos olevate kannete alusel. Inimene ei pea ise tõendama tervisekahjustuse raskusastet, selle hindamine toimub meditsiinilise ekspertiisi alusel.
Raskeks tervisekahjustuseks loetakse näiteks olukord, kus kuritegu on seadnud inimese elu ohtu, põhjustanud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime, toonud kaasa raske psüühikahäire, raseduse katkemise, nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse, elundi kaotuse või selle tegevuse lakkamise, või lõppenud inimese surmaga.
Raske tervisekahjustus ei tähenda üksnes nähtavaid kehavigastusi. Ka vaimse tervise kahjustus võib olla hüvitise aluseks, kui see vastab seaduses sätestatud raskusastmele.
Kuna hindamine põhineb digiloos olevatel andmetel, on oluline, et kuriteoga seotud tervisekahjustused oleksid seal dokumenteeritud. Vajadusel tasub pöörduda arsti poole, et vajalik info oleks terviseandmetes kajastatud.
Milliseid kulusid hüvitatakse ja milliseid mitte?
Kuriteoohvri hüvitis on mõeldud konkreetse vägivallakuriteoga seotud kulude katmiseks. Seaduse kohaselt hüvitatakse eelkõige ohvri tervise taastamisega seotud kulud, sealhulgas ravi, taastusravi, ravimid ja abivahendid ning sõidukulud raviasutusse liikumisel. Samuti võib hüvitada kahjustada saanud abivahendite ja hädavajalike esemete maksumuse.
Lisaks hüvitatakse sissetuleku vähenemine, mis on tingitud ohvri töövõimetusest, ning vajaduse korral ka ohvri hooldaja sissetuleku vähenemine. Kui vägivallakuriteo tagajärjel ohver sureb, hüvitatakse matusekulud ning makstakse hüvitist ülalpeetavale ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju leevendamiseks.
Kulud peavad olema reaalselt tekkinud, tõendatavad ja otseselt seotud kuriteo tagajärgedega. Hüvitise maksimaalne suurus ühe ohvri kohta on 9590 eurot.
On oluline eristada kulusid, mida saab hüvitada kuriteoohvri hüvitise kaudu ja neid, mis lahendatakse muul viisil. Kuriteoohvri hüvitis ei kata moraalset kahju, sealhulgas valu ja kannatusi, õigusabikulusid ja riigilõive ning kulusid, mis on juba hüvitatud kuriteo toimepanija, kindlustuse või muu allika kaudu.
Millal hüvitist ei maksta?
Seadus näeb ette ka olukorrad, kus hüvitist ei määrata. Näiteks juhul, kui ohver on ise tahtlikult kaasa aidanud kuriteo toimepanemisele või kahju tekkimisele, kuriteost ei ole õigel ajal teatatud, kuigi see oli võimalik (15 päeva jooksul), taotleja ei tee koostööd õiguskaitseasutustega kuriteo asjaolud selgitamisel, taotleja on ise süüdi mõistetud vägivallakuriteos ning karistus ei ole karistusregistrist kustutatud.
Need tingimused aitavad tagada, et hüvitis määratakse põhjendatud juhtudel ja seaduses sätestatud tingimustel.
Kuidas kuriteoohvri hüvitist taotleda?
Kuriteoohvri hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile kolme aasta jooksul alates kuriteo toimumisest. Taotluse saab esitada sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, klienditeeninduses, digiallkirjastatult e-posti teel või posti teel. Taotluse blanketil on kirjas, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada. Taotlusele tuleb lisada kulusid ja tervisekahjustust tõendavad dokumendid. Otsus tehakse üldjuhul 30 päeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete esitamist.
Ohvriabitöötaja saab vajadusel aidata taotluse täitmisel, selgitada tingimusi ja toetada inimest kogu protsessi vältel.
Kui tihti seda hüvitist Eestis reaalselt makstakse?
Praktika näitab, et hüvitis jõuab praegu väheste abivajajateni. 2025. aastal maksis riik hüvitist 23 inimesele või nende lähedastele kogusummas ligi 23 000 eurot. See viitab vajadusele süsteemi paremini hinnata ja muuta see kannatanutele kättesaadavamaks.
Kuriteoohvri hüvitis on oluline meede, mis aitab leevendada vägivallakuriteo majanduslikke tagajärgi. See võimaldab inimesel keskenduda taastumisele, mitte üksnes kuriteoga kaasnenud kulude katmisele.
Samas näitab hüvitise vähene kasutamine, et süsteem ei toimi praegu piisavalt tõhusalt. Piiratud teadlikkus, keerukas menetlus ja ranged tingimused võivad takistada abivajajatel toetuse saamist. Seetõttu on oluline süsteemi ajakohastada, et riiklik abi jõuaks rohkemate inimesteni, kes seda vajavad. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ongi algatatud kuriteoohvri hüvitise süsteemi ülevaatamine.
