Sel nädalal saavad sajad sõjaväepolitsei vahipataljonis ajateenistuse läbinud kaitseväe reservväelased kutse tänavu juunis korraldatavale nädalapikkusele õppekogunemisele. Kaitseväe ning PPA poolt läbiviidava täiendõppe läbimise järel kuuluvad need reservväelased edaspidi politsei kriisiüksusesse, mille ülesandeks on toetada korrakaitsjaid siseriiklike kriisiolukordade lahendamisel.
„Näiteks massilise rändesurve korral ei piisa pikemas plaanis ainuüksi politsei- ja piirivalveameti ressursist selleks, et migrantide masse ohjata, piiri valvata, vajadusel olulisi objekte kaitsta ja avalik kord tagada. Kriisiüksuse loomisega saab politsei kindel olla, et kriisis või ka sõjaolukorras on korravalvuritele toeks erialase väljaõppe ja varustusega sisejulgeoleku tagamisele keskenduv meeskond, mille tuhatkond liiget on märkimisväärne jõuõlg eesliinil töötavatele politseinikele,“ rääkis PPA kriisideks valmisoleku büroo arendusekspert Kaspar Kõiv.
Ta lisas, et PPA kriisiüksuse moodustamine on osa laiapindsest riigikaitsest, mis suurendab kogu Eesti vastupidavust ja valmidust kriisiolukordadeks. „Kuivõrd agressorid kasutavad siseriiklike konfliktide tekitamist tihti ühe sõjaeelse eskalatsiooni osana, on sõjalise riigikaitse kõrval tähtis tõsta meie võimekust mitte ainult välispiiril, vaid ka riigisisese turvalisuse tagamisel,“ lisas Kõiv.
Selleks, et tagada üksuse optimaalne suurus ja püsivus, mehitatakse kriisiüksus peaasjalikult sõjaväepolitsei väljaõppe saanud reservväelastega. Lisaks saavad üksusega liituda abipolitseinikud, kes läbivad vastava täiendõppe. Kriisiüksus mobiliseeritakse vajaduse korral vabariigi valitsuse otsusega ning selle juhtimise, paiknemise ja ülesanded otsustab politsei tulenevalt akuutsest kriisiolukorrast.
„Otsese sõjalise konflikti eel võib agressor korraldada Eestis hulga siseriiklikke intsidente ja pingeid, üritades hoida oma tegevust sõjalise lävendi all. Seetõttu on äärmiselt oluline, et lisaks riigi sõjalisele kaitsele oleks tugev ka sisejulgeolek,“ ütles kaitseväe operatsioonide osakonna lahinguvalmiduse jaoskonna ülem kolonelleitnant Tõnis Vau.
„Kaitsevägi on aastate vältel õpetanud välja hulga sõjaväepolitsei eriala reservväelaseid, kellest osad ei ole enam kaitseväe kiirreageerimisreservis. PPA toetamine nende meeste ja naiste oskuste ning väljaõppega on üks võimalus kasutada inimeste väljaõpet ja oskuseid võimalikult kaua ja efektiivselt,“ lisas Vau.
Järgneva kolme aasta vältel on plaanis korraldada veel mitu õppekogunemist järgmistele reservväelastele, kuni 2027. aasta lõpuks on välja koolitatud, varustatud ja lahinguvalmis 1000-liikmeline eriväljaõppe ja -varustusega politsei kriisiüksus.
