Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus pöördus pärast kahte languskuud jaanuaris taas tõusule, Keskerakonna toetus kerkis aga üsna Ukraina sõja eelse toetuse lähedale, selgus ERR-i tellitud Kantar Emori küsitlusest.
Kõige populaarsema parteina jätkab Reformierakond, mille toetus aga veidi langes. Kui detsembris oli peaministriparteil toetajaid 30 protsenti, siis jaanuaris 28 protsenti.
Teisel kohal oli EKRE 21 protsendi suuruse toetusega, mis on kolme protsendipunkti võrra parem kui detsembris. EKRE toetus kerkis eelmise aasta oktoobris aasta kõrgeimale tasemele (25 protsenti), kuid hakkas siis langema. Novembris oli EKRE-l toetajaid 22 ja detsembris 18 protsenti.
Keskerakonda toetas jaanuaris 18 protsenti, mis oli erakonna parim tulemus alates eelmise aasta märtsist. See on üsna lähedal Ukraina sõja eelsele toetusele (20 protsenti), mille järel hakkas Keskerakonna toetus langema ja oli septembris-oktoobris madalseisus 14 protsendiga.
Voog: võnked peegeldavad juhuslike eelistustega valijate meeleolusid
Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul võivad paari protsendipunktilised võnked esikolmikus võrreldes eelmise aasta lõpuga olla juhusliku iseloomuga ning pigem peegeldavad juhuslikuma poliitilise eelistusega valija heitlike valikuid vahetult enne valimisi.
“Tulemustest võiks siiski ka järeldada, et EKRE langustrend, mis oli iseloomulik novembrile-detsembrile, on peatunud. EKRE reitingu mõningasele taastumisele on aidanud kaasa ka teistest erakondadest oluliselt suuremad reklaamikulutused eelmise aasta detsembris – praktiliselt ainus reklaamija erakondadest. Keskerakond oma 18 protsendiga on jälle lähemal nende eelmise aasta alguse tasemele,” selgitas Voog.
Esikolmikule järgnesid Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mida toetasid vastavalt 11 ja 10 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuu varem oli Eesti 200 toetus 14 ja SDE-l üheksa protsenti.
Parlamendiparteidest väikseima toetusega oli Isamaa, mida toetas jaanuaris seitse protsenti. Detsembris oli Isamaa reiting kaheksa protsenti.
Rohelised kogusid Kantar Emori uuringus jaanuaris kolm ja Parempoolsed ühe protsendi toetust ning kuu varasemaga võrreldes mõlemal muutust polnud.
Liberaalse tiiva edu konservatiivse ees kahanes
Koalitsioonierakondade (Reformierakond, SDE, Isamaa) kogutoetus oli jaanuaris 45 protsenti ning opositsioonil (EKRE, Keskerakond) 39 protsenti. Kuu varem oli valitsusparteide kogutoetus 47 ja opositsioonil 34 protsenti.
Poliitikamaastiku liberaalne tiib (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogus kolme peale toetust 49 protsenti (kuu varem 53 protsenti) ja konservatiivsem (EKRE, Isamaa ja tinglikult ka Keskerakond) 46 protsenti (kuu varem 42 protsenti).
Eestlastest valijate hulgas oli esikohal Reformierakond 33 protsendiga, millele järgnesid EKRE 24 protsendiga ja Eesti 200 11 protsendiga.
SDE kogus üheksa ja Keskerakond samuti üheksa protsenti toetust. Isamaad toetas eestlastest vastajate seas kaheksa protsenti.
Muust rahvusest vastajate seas oli jaanuaris esikohal Keskerakond 51 protsendiga. Võrdselt 11 protsenti toetust kogusid Reformierakond, EKRE, Eesti 200 ja SDE. Isamaa toetus muust rahvusest vastajate seas oli kolm protsenti.
Reform juhib Tallinnas ja Harjus, EKRE Lääne- ja Lõuna-Eestis, Kesk Ida-Virus
Tallinna valijate seas oli esikohal Reformierakond 27 protsendiga, millest kaugele maha ei jäänud Keskerakond 25 protsendiga.
SDE kogus Tallinnas toetust 13 protsenti, Eesti 200 12 protsenti ja EKRE 11 protsenti. Isamaa toetus Tallinnas oli kuus protsenti.
Ida-Virumaal oli esikohal Keskerakond 33 protsendiga, millele järgnesid Reformierakond 23, EKRE 21 ja Eesti 200 15 protsendiga.
Harju- ja Raplamaal oli esikohal Reformierakond 30 protsendiga, Lääne-Eestis ja saartel EKRE 29 protsendiga (napilt jäi maha Reformierakond 28 protsendiga), Tartu- ja Jõgevamaal Reformierakond (38 protsenti) ning Lõuna-Eestis EKRE (37 protsenti).
Täpsemalt saab lugeda erakondade toetustest erinevates sotsiaaldemograafilistes gruppides ERR-i reitingute alamlehelt.
Toetusnumbrid koos “ei oska öelda” vastajatega
Tulemuste esitlemisel eemaldati “ei oska öelda” vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. “Ei oska öelda” vastajate osakaal oli jaanuaris 26 protsenti. Detsembris oli neid 30 protsenti ehk valimiste lähenedes on eelistuseta vastajate osakaal vähenenud.
https://e.infogram.com/084701f7-f23a-4c67-9545-ee9f7083c354?parent_url=https%3A%2F%2Fwww.err.ee%2F1608847219%2Freitingud-ekre-ja-keskerakond-kasvatasid-toetust&src=embed#async_embed
Eestlastest vastajatest ei osanud oma eelistust öelda 22 (kuu varem 23 protsenti) ja muust rahvusest valijatest 39 protsenti (kuu varem 53 protsenti) ehk vähenemine on toimunud eeskätt muust rahvusest valijate arvelt, mis on Keskerakonna reitingu tõusu taga.
Kui võtta arvesse ka “ei oska öelda” vastajad, oli Reformierakonna toetus 22 protsenti (kuu varem 21), EKRE-l 16 protsenti (kuu varem 13) ja Keskerakonnal 12 protsenti (kuu varem 11 protsenti).
Eesti 200 toetus oli koos “ei oska öelda” vastajatega jaotuses kaheksa, SDE-l seitse ja Isamaal viis protsenti.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 5.–11. jaanuarini ja sellele vastas 1639 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti.
Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Urmet Kook ja Indrek Kiisler.
Err.ee
