“Kuna vaktsiinid on bioloogilised ravimid ja käivitavad inimese immuunsüsteemi, siis see immuunreaktsioon tegelikult võibki ise põhjustada kõiki neid reaktsioone, mis vaktsineerimise järgselt tekivad,” selgitas Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla. „Üldjuhul need ju ongi justkui külmetushaigusele sarnased nähud: peavalu, külmavärinad, igasugused liiges-lihasvalud, umbes nii, nagu põeksid gripi. Väga vähe on muid kõrvaltoimeid.”
Uusküla sõnul on vaktsiiniuuringud olulised. „Vaktsiinid ärritavad meie immuunsüsteemi päris korralikult, aga samas annavad kaitse haiguse vastu,” kinnitas Uusküla.
Seda ohtu, et vaktsiin hakkaks aastate pärast inimeste tervist negatiivselt mõjutama, ei pea Uusküla realistlikuks. “See on huvitav, et see küsimus on tekkinud just COVIDi vaktsiinidega,” nentis Uusküla. „Elusvaktsiinid, nagu tuberkuloosi vaktsiin ja veel mõned – nende puhul on see risk, kuna süstitakse nõrgestatud viirust. Kui inimese immuunsüsteem mingil põhjusel väga langeb pärast vaktsineerimist, mis võib juhtuda ka aasta pärast, siis võib see viirus hakata seal oma toimet avaldama, aga mitte-elus vaktsiinide ehk siis kõigi ülejäänud vaktsiinide puhul ei ole see võimalik. Need üksikud tõsisemad kõrvaltoimed, mida me siis COVIDi vaktsiinidega seostame, tekivad kõik umbes kuu aja jooksul vaktsineerimisest, pärast seda on tõenäoliselt põhjus juba muus.”
Enim uuritud vaktsiinid maailmas
Koroonavaktsiinid on tegelikult ühed enim uuritud vaktsiinid maailmas, kuna tänaseks on vaktsiinidoose tehtud juba kümme miljardit.
“Nii palju andmeid nii lühikese aja jooksul ja kontsentreeritult ühegi teise vaktsiini või ravimi kohta me ei ole saanud,“ lausus Uusküla. „Seda enam, et, Euroopa ravimiamet käib igal kuul koos ja vaadatakse läbi kas iga kuu või kahe kuu tagant nende vaktsiinide ohutusaruanded. Seda teeb müügiloa hoidja, ravimiametid pluss siis vaadatakse ka sinna Euroopa kõrvaltoimete andmebaasi tulnud teatisi, et tegelikult ikkagi iga selline väike ohusignaal leiab seal kajastamist.”
Vajadusel küsitakse andmeid juurde müügiloa hoidjalt ja kui siis lõpuks selgub, et see on vaktsiiniga seotud sisse, lisatakse see ravimiteabesse. “See ongi kõige olulisem, et see, mis täna on ravimiteabe infolehes kirjas kõrvaltoimetest, need on need kõrvaltoimed, mida vaktsiiniga seostatakse. Kõik muu on väljamõeldis,” ütles Uusküla.
Pea kõik võimalikud kõrvaltoimed on ravitavad, kui nendega õigeaegselt arsti poole pöörduda. “Inimene peab ise hästi palju ära tegema ja kõikide nende suuremate ja tõsisemate riskide kohta on ravimiteabes hoiatused ja nii-öelda nõuanded olemas, sellepärast seda infolehte antakse inimestele vaktsineerimisel. Palun loe see läbi, et teada, mida teha, kui miskit juhtub, kuigi enamusel mitte midagi ei juhtu,” soovitas ta.
Äkksurmade ja ägedate haigestumiste põhjust tuleks otsida mujalt
Seda, et inimesed pärast vaktsineerimist ootamatult surevad või ägedalt haigestuvad, ei saa Uusküla sõnul enamjaolt siiski kaitsesüsti süüks panna.
“Inimesed on kõik mingi hetkeni terved. Ka enne COVIDi vaktsiine said inimesed jala pealt infarkti või surid päevapealt. Kõikidel inimestel on võimalik iseenda või lähedase kohta kõrvaltoime teatist saata, aga loomulikult alguses võiks rääkida siiski arstiga. Inimesed on küll targad, aga arstid näevad natuke laiemat pilti, mis puudutab inimeste tervist,” sõnas Uusküla.
Ja kui arst ei pea seda vaktsiiniga seotuks, siis on inimesel õigus ikkagi kõrvaltoime teatist saata.
Aastal 2021 tehti Eestis üle 1,8 miljoni vaktsiinidoosi ning ravimiametile laekus üle 6700 teatise kõrvaltoimete kohta. “Tõsisemaid kõrvaltoimeid registreeriti 287, aga meie hinnangul olid seal ikkagi päris paljud juhtumid sellised, mis ei ole üldse seotud vaktsiiniga, sest tõesti on inimestel olnud ka kaasuvad haigused. Tõsisemate kõrvaltoimete teatiste hulgas on ainult 71 sellised, kus meie hinnangul on seos võimalik. Ja nendest pooled on allergilised reaktsioonid. Ja see on siis umbes 850 000 vaktsineeritud eestlase kohta,” märkis Maia Uusküla.
Neile, kes vaktsineerimise osas jätkuvalt kõhkleval seisukohal on, soovitab Uusküla pidada esmalt nõu oma raviarstiga.
“Arst saab öelda, mis on tema riskid põdeda COVIDit raskelt ja kas tal on patsiendil mingisugused kaasuvad haigused, mida üks või teine vaktsiin võib natuke negatiivselt mõjutada. Tegelikult võiksid need muretsejad eha korraliku enne tervisekontrolli, et veelgi võimalikke riske vähendada.”
