Alates 1. jaanuarist 2023 muutuvad kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimiteks. Retseptiravimiks muutmise põhjuseks on nende ravimite väär- ja liigkasutamine, mis seab ohtu patsiendi tervise.
Juba mitmeid aastaid, ka enne koroonapandeemia algust olid apteekrid ja erialaarstid murelikud – kodeiini sisaldavad valuvaigistid on populaarne kaup ja selle taga nähti sõltuvusprobleeme ning ravimi väärkasutamist.
Kodeiin on opioid, mille valuvastase toime alus on see, et see muutub organismis morfiiniks. Seetõttu on ka kodeiini suuremate annustega võimalik saavutada joovet ja see tekitab sõltuvust. Sellel eesmärgil ravimit kuritarvitatakse.
„Ravimiameti poole pöördusid ka sõltuvusprobleemidega kimpus olnud inimeste lähedased ning sõltlased ise, kes palusid abi. Apteekritega suheldes tuli välja, et nii mitmetelgi kordadel on avastatud süstemaatilist suurte koguste kodeiini sisaldavate käsimüügiravimite ostmist erinevatest apteekidest samade inimeste poolt. See tegi nii meid kui ka apteekreid ning erialaarste murelikuks. Üheskoos aru pidades saime aru, et väärkasutamisele aitab pidurit tõmmata konkreetsete ravimite retseptiravimiks muutmise,“ selgitab ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla. Eeskuju on Uusküla sõnul olemas ka teistes riikides, kes sarnase sammu on astunud.
MIDA ÜTLEB STATISTIKA?
Kui vaatame viimase 10 aasta andmeid paratsetamooli sisaldavate valuvaigistavate tablettide kasutamise kohta (käsimüügiravimid), siis näeme selget trendi – paratsetamooli monopreparaatide kasutamine on pidevas tõusutrendis, samal ajal kui paratsetamooli kombinatsioonide kasutamine püsib võrdlemisi tagasihoidlikul tasemel. 2021. aastal moodustasid paratsetamooli monopreparaadid 84% kõikide paratsetamooli sisaldavate valuvaigistite kasutamisest. Hinnanguliselt tarvitas eelmisel aastal 15 500 Eesti elanikku paratsetamooli igapäevaselt selle lubatud päevases annuses (3 grammi). Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsioonide igapäevaseid kasutajaid oli kokku alla 2800 elaniku. Arvutus on tehtud arvestades defineeritud päevadoosi, mis paratsetamooli puhul on 3 g ööpäevas. Kui ravimit võetakse suuremas annuses (sh kuritarvitamiseks), siis tegelik kasutajate number on selle võrra väiksem.
Joonis. Paratsetamooli sisaldavate tablettide kasutamine, üldapteegid 2012-2021 (käsimüük). Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses.
Ravimiameti poolt koostatud statistika põhineb ravimite hulgimüüjate aruannetel ja hõlmab kogu Eesti ravimiturgu.
OLUKORD TEISTES RIIKIDES
Austraalias klassifitseeriti 2016. aastal kõik kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimiteks ning hilisemad uuringud näitasid, et opiaatide/kodeiiniga seotud mürgistuste arv langes sellega seoses 50%.
Prantsusmaal klassifitseeriti 2017. aastal kõik kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimiteks. Tegu on üsna erandliku sammuga, sest tavapraktikas muutuvad retseptiravimid pigem väiksemates kogustes käsimüügiravimiteks, aga sedagi mitte kuigi tihti.
KODEIINI SISALDAVAD KÄSIMÜÜGIRAVIMID EESTIS
- Kodeiini sisaldavatele tablettide müügiload kehtivad 1997. aastast
- Kodeiini sisaldavaid käsimüügiravimid on Eestis kolm
- Väikses annuses kodeiin kombinatsioonis paratsetamooliga on mõeldud mõõduka valu lühiajaliseks raviks ning mõistlikul kasutamisel on ravim väikese kõrvaltoimete riskiga
- Kodeiini on Eestis turustatavatest kombinatsioonravimitest (kus lisaks paratsetamool või paratsetamool ja kofeiin) kuritarvitatud kahel moel: et kodeiin eraldatakse teistest toimeainetest joobe saamise eesmärgil; veelgi ohtlikum on kuritarvitamine kombinatsioonravimina, sest sellisel juhul kasutatakse ravimit ettenähtust (kümnetes) kordades suuremas koguses ning sellega kaasneb paratsetamooli üleannustamisest tulenev oht mürgistuse ja/või maksakahjustuse tekkeks.
