Põhiliselt kartulikrõpsudest ja maiustustest toituvatel väikelastel on hilisemas elus madalam intelligentsus, väidab värske uuring.
Suurbritannia Bristoli ülikooli teadlase Kate Northstonei juhitud teadlasterühm kogus kuue aasta jooksul andmeid peaaegu nelja tuhande lapse toitumisharjumuste ja IQ kohta.
Muid teadaolevaid IQ-taset mõjutavaid tegureid arvesse võttes selgus, et kõrge rasvasisaldusega toite ja maiustusi tarbinud kolmeaastaste laste IQ oli viis aastat hiljem madalam kui tervislikult toitunud lastel. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health.
Suurbritannia koole toitlustava School Food Trust’i teadusdirektor Michael Nelson ütles ajalehele The Guardian, et kuna 23 protsenti Suurbritannia lastest alustab kooliteed ülekaalus või rasvununa, on lapsepõlves tervislikult toitumise vajadus ilmselge. See aitab lastel kasvades normaalse kehakaalu säilitada ning paremini õppida.
See pole esimene uuring, mis püüab leida tegureid, mis mõjutavad laste IQ-taset.
Varem on leitud, et laste IQ-taset alandab samuti ka lapsele laksu andmine, kokkupuude tubakasuitsu või pliiga ning ka eakamate isade laste IQ-tase on osutunud madalamaks.
Eelmisel nädalal ajakirjas The Lancet avaldatud teine uuring väidab, et toitumisharjumused võivad olla üheks peamiseks aktiivsus ja tähelepanuhäire (ADHD) põhjustajaks. Selle uuringu autorid soovitavad, et ADHD diagnoosiga lapsed ei tohiks enne ravimite tarvitamist teatud toite süüa.
Varasemad uuringud väidavad, et teatud juhtudel on ADHD põhjuseks toiduallergia. Hollandis Eindhovenis asuva ADHD uurimiskeskuse teadlase Lindy Pelsseri juhtimisel uuriti sadat 4-8 aastast ADHD sündroomiga last.
Teadlased panid pooled neist piiratud dieedile ning ülejäänud tavalisele tervislikule dieedile.
Kolmveerandi piiratud dieedil olnud lapse käitumishäired vähenesid märkimisväärselt, kuid tavapäraselt toitunud haigetel lastel ei täheldatud mingeid paranemise märke. Uuringut juhtinud Hollandi Radboudi ülikooli teadlane Jan Buitelaar rääkis uudisteagentuurile Reuters, et piirangutega dieet koosnes riisist, veest, valgest lihast (näiteks kalkunilihast) ning allergiat mittetekitavatest puu- ja aedviljadest.
Sööge rohkem puu ja juurvilju, hoiduge kiirtoidust, magusjookidest ja maiustustest. Kõik teavad neid soovitusi, aga ometi on arenenud lääneriikides üha rohkem ülekaalulisi lapsi ja teismelisi. Järelikult traditsiooniline teavitus tervisliku toitumise kohta ei ole hästi toiminud. Chicago Ülikooli teadlased tegid aga eksperimendi, milles lihtsa nipiga suudeti muuta teismeliste suhtumist rämpstoitu.
Kuigi lastele ja teismelistele räägitakse tervislikust toitumisest koolis, otsustavad nad sageli ikkagi kiir- ja rämpstoidu kasuks. Seda osalt põhjusel, et see osa toidutööstusest suudab teha reklaame, millest õhkub rõõmu, selle toidu tarbimise kaasnevat mõnutunnet, isuäratavust ja kuuluvust omasuguste hulka. Just see kõnetab noori. Iseäranis vastuvõtlikud on sellisele reklaamile ning rämpstoidu tarbimisele teismelised noormehed.
Chicago Ülikooli majandusteadlased teavad, et tarbimisharjumuses mängib suurt rolli just reklaam, millega teismelised palju kokku puutuvad. Sestap tegidki nad katse, milles osales 362 ühe Texase põhikooli 8. klasside õpilast.
Õpilased jagati kahte gruppi. Esimene grupp sai tavapärase infomaterjal tervisliku toitumise kohta, umbes taoliste soovitustega, nagu on toodud siinse artikli alguses.
Teine grupp aga sai infomaterjali, milles olid samuti soovitused tervislikuks toitumiseks, kuid oli ka artikkel, milles oli tõenduspõhiselt kirjeldatud, milliseid manipulatsioonivõtteid kasutab toidutööstus turunduses, samuti kuidas tekitatakse teatud toiduainete sõltuvust või kuidas suunatakse reklaami vastuvõtlikematele sihtrühmadele, näiteks lastele või vaestele.
Teises grupis osalenud laste hulgas oli juba järgmisel päeval rohkem neid lapsi, kes magusjookide asemel valisid vee ning tarbisid vähem rämpstoidu snäkke.
Töö autorid leiavad, et seesugune lähenemine toetab noorte loomulikku soovi võidelda millegi, iseäranis täiskasvanute vastu. Siinse eksperimendi puhul näidati vastasena rämpstoidu tootjaid.
“Enamik varasematest püüdudest teismeliste toitumisharjumusi muuta on kukkunud läbi, kuna need eeldasid, et lapsi motiveerib teadmine pikaajalise ebatervisliku toitumise mõjudest,” arutles uuringu juhtivautor Christopher J. Bryan.
Seega võiks Chicago Ülikooli teadlaste uuringust võtta kaasa mõtte, et teismelistele tasub avatult rääkida reklaaminduse ja turunduse mõjutustest ning toiduainetööstuse tegelikest huvidest, mis nende reklaamide taga on. Teismelisi mõjutab suurkorporatsioonidele ja täiskasvanutele vastandumine rohkem kui info pikaajalistest tervisemõjudest. Kõige selle juures ei tasu aga unustada, et info mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumise kohta on jätkuvalt oluline, rõhutavad uuringu autorid.
