Raivo Aeg: Mikk Pärnitsale antud autasu mina ei kinnitada.
«Tunnustan jätkuvalt algatuse «See pole okei» eesmärki ning mõistan, et vahel aitab provokatsioon ja häirivad sõnumid probleemile vajalikku tähelepanu tõmmata,» ütles minister. «Küll aga ei ole mul võimalik allkirjastada autasu andmise käskkirja Mikk Pärnitsa osas, sest vägivallaennetuse autasu mõte on lisaks tänule tehtu eest ka eeskujude loomine. Mikk Pärnitsa avalikkuse ette jõudnud ründavad sõnumid on aga olnud vääritud ja vägivalda õhutavad,» ütles justiitsminister Raivo Aeg.
18.08.2020. Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Raivo Aeg tunnustasid täna neljandat korda tublisid inimesi, kes on andnud olulise panuse vägivalla ennetusse. Sel aastal sai auhinna kaheksa inimest, kellest mitmed on aidanud kaasa inimkaubanduse ja naistevastase vägivalla ennetamisele, samuti panustanud noorte teadlikkuse tõstmisele ja nende aitamisele.
Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on tänased auhinna saajad suunanäitajad „Mitmed neist on panustanud vägivalla ennetamisele ja selle tõkestamisele juba rohkem kui 10 aastat. Nad on järjekindlalt läinud enda teed, isegi kui nende loodud teenused või teemapüstitused on olnud alguses kõrvaltvaatajatele võõrad. Näiteks inimkaubanduse ennetamise ja abistamise nõuandeliini on Eestis arendatud alates 2004. aastast. Algusaastatel tuli palju selgitada, et inimkaubandus on ka Eesti teema ning alguses tuli tegeleda palju muredega, mis olid seotud Eesti inimestega välismaisel tööturul, samas täna räägime välismaalaste muredest Eesti tööturul. Teenusepakkuja peab mõistma vägivallakuritegevuse trende ja kohandama teenuse sisu vastavalt,“ ütles Aeg.
Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale sel aastal 36 kandidaati, kellest komisjon valis välja kaheksa.
Eero Epner oskab märgata probleeme ühiskonnas ja seda nii teatrilavastustes, seriaalides kui lugudega Levilas, Ekspressis või mujal. Eelmisel aastal perevägivallateemalise looga “Sest nad saavad” murdis Eero Epner läbi vägivalla toimumisega tekkivast vaikimise müürist ja tõi lugeja ette hetked kohtumistest paarikümne psühholoogi, juristi, prokuröri, õpetaja, terapeudi, lastepsühholoogi ja ametnikuga, kes avasid tõeukse kohutava vägivalla kohta Eesti kodudes. Epneri loost sai Ekspressi kōigi aegade loetuim lugu, mis levib edasi selle avaldamisest saati.
Kärt Anvelt on ajakirjanik, kes on vägivalla teemadel palju artikleid kirjutanud, tuues Eesti inimesele lähemale ja tehes arusaadavaks vägivalla osakaalu ja sügavuse meie ühiskonnas, olgu selleks lastevastane vägivald, perevägivald, inimkaubandus või seksuaalvägivald. Anvelt kirjutab hinnangutevabalt, ohvreid toetavalt ja konstruktiivselt.
Marianne Ubaleht ja Mikk Pärnits algatasid sotsiaalmeediaplatvormil instagram kampaania „See pole okei“. Kampaania on mitmetahuline veebipõhine algatus seksuaalse ahistamise ning naisevastase vägivalla vastu võitlemiseks läbi ahistamiste avalikustamise ning ohvrite julgustamise, näiteks jagatakse lehel postitustena kuvatõmmiseid ahistavatest, häirivatest ja ähvardavatest sõnumitest, samuti ajutiste postitustena kogemuslugusid tänaval, ühistranspordis või mujal kogetud ahistamisest. Lisaks antakse nõuandeid ja julgustusi ahistamisele vastu seismisest ning sellest teada andmisest, seda ka koostöös veebipolitseiga.
Anna Markina on Eesti oma kriminoloog, kes on pühendunud eelkõige noorte õigusrikkumiste ja inimkaubanduse valdkondade uurimisele ja seda nii Eestis kui koos Euroopa kolleegidega. Lisaks on tal alati mõni huvitav välisprojekt käsil, millele raha leidmine ja nende töös hoidmine tal hästi õnnestub. Samuti teeb ta aktiivselt harimistööd Tartu Ülikooli õigusala tudengite seas. Markina on koostanud mitmeid juhiseid valdkonna spetsialistidele, mis räägivad alaealiste õigusrikkumistest, ohvritest ja inimkaubandusest.
Rita Kaasik töötab Jõgeva maakonnas ohvriabi töötajana, kes on alati valmis abivajajat nõu ja jõuga aitama. Rita Kaasik harib pidevalt noori, näiteks käib lastelaagrites rääkimas vägivallast, et anda noortele edasi teave ja oskused, kuidas selliseid olukordi ära tunda, neis toime tulla ning abi leida. Noored, keda Rita Kaasik on aidanud, saavad parema tuleviku nagu ka teised abivajajad Jõgevamaal.
Sirle Blumbergil on ligi kakskümmend aastat panustanud vägivallaennetuse teemasse kodanikuühenduse MTÜ Living For Tomorrow kaudu ja teda iseloomustab uudsete töösuundade juurutamine. Viimased paar aastat on ta ametis sotsiaalkindlustusametis, kus ta alustas koroonaviiruse aegadel uue taskuhäälingu sarjaga. Sirle Blumberg on seisnud aastaid inimkaubanduse nõustamise ja abistamise telefoniliini 6607 320 toimimise taga, pakkudes abi tuhandetele inimestele. Ta suhtleb igapäevaselt klientidega, nii silmast silma kui telefoni teel ja püüab parimaid lahendusi nii Eestis hätta sattunud välismaalastele kui meie kodanikele kodu- kui välismaal.
Kristiina Luht on pikaaegne avaliku sektori poliitika ja praktika kujundaja vägivallaennetuse teemadel. Tema panuseks on Eestis inimkaubanduse teema esmakordne tõstatamine ja sotsiaalvaldkonnas eestvedamine tänaseni. Tänu tema tööle on meil aina parem ohvriabi korraldus ning seisame riigina naistevastase vägivalla pidurdamise eest. Kristiina Luht on särav koolitaja, arvamuse avaldaja ja tegus muutuste juht.
Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös vabariigi presidendi kantseleiga.
Foto: Taavi Sepp
