c
Solmani sõnul peab valitsusel säilima suutlikus kavandada läbimõeldult rahvastiku- ja perepoliitikat ning rääkida kaasa demograafiat puudutavas arutelus, mis on alanud ka Euroopa tasandil.
“Euroopa Liidus on asutud demograafia teemadel koostööd tõhustama ning vastavat kompetentsi koondama. Killustades Eesti rahvastiku- ja perepoliitikat eri valdkondade vahel liiguksime aga vastassuunas. Alates 2019. aastast töötab Euroopa Komisjonis demograafia küsimuste eest vastutav volinik, kes on lähiaastatel välja töötamas mitmeid demograafiaga seotud algatusi. Need puudutavad näiteks laste heaolu, töö- ja pereelu ühitamist, rahvastiku vananemist ja regionaalarengut,” ütles Solman.
Ta lisas, et lõppenud aastal kiitis Euroopa Liidu nõukogu heaks ka demograafia väljakutseid ja edasist tegevuskava käsitleva järelduste dokumendi, mille pinnalt demograafia-alane koostöö liikmesriikide vahel edaspidi kindlasti jätkub ja süveneb.
Solman rõhutas, et rahvastikuministri institutsiooni olemasolu tõi Eestile rahvusvahelisel tasandil tunnustust, sest näitas, et oleme demograafia-alases töös paljudest teistest riikidest sammu võrra ees. “Sel ajal kui teised riigid on alles ärkamas ja märkamas rahvastikumuutusi, meie juba tegutseme, et trende ümber pöörata ja leevendada. Julgustasime enda eeskujaga ka teisi ning saime riigina kiita,” rääkis ta.
“Valitsuses peab olema minister, kelle ülesanne on näha Eesti demograafia probleeme terviklikult. Kui see teema kukub mitme tooli vahele, on tulemuseks, et pikema vaate peale ei mõtle keegi, ning asjad kulgevad omasoodu. Sihipärase tegutsemiseta ei ole võimalik saavutada taastetaseme sündimust, mis kindlustaks eesti rahva järelkasvu,” ütles Solman ning lisas, et eesti keelt rääkivate inimeste arvu kahanemisega suureneb ka surve leebema immigratsioonipoliitika järele.
Solmani sõnul on perepoliitika rahva kestmise seisukohalt võtmetähtsusega ning peab olema iga valitsuse prioriteet, kuid ta kahtleb, kas see edaspidi nii jääb. ” Käsitledest perepoliitika üksnes pisikese osana sotsiaalpoliitikast sotsiaalministeeriumi vastutusalas vähendaksime oluliselt perepoliitika prioriteetsust. Sotsiaalministeerium, kuhu uus koalitsioon teema liigitada on soovinud, vastutab mitmete suurte teemade eest nagu pension, tööhõive, tervishoid. Perepoliitika upub nende teemade vahele ära ning saab paratamatult palju vähem tähelepanu. Kui mõtlen näiteks kevadel alanud koroonakriisile, siis kahtlen, kas oleks jõutud teha kõiki neid lastega peredele vajalikke muudatusi, millega oma ametkonna poolt kiiresti välja tulime,” rääkis Solman ja lisas, et rahvastikuküsimused on tihedalt seotud, rände-, rahvastiku paiknemise ja regionaalpoliitikaga.
“Rahvastiku ja perepoliitikast olulisemat poliitikat Eesti riigis ei ole, sest kui eestlaste arv ja osakaal ühiskonnas jääb aina vähemaks, ei ole lõpuks mõtet ka Eesti riigil. Uue koalitsiooni poolt rahvastiku- ja perepoliitika vastutuse killustamine ministrite vahel on ohuks eesti rahva ja riigi kestmisele,” märkis Solman.
