Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja e-Täituri infosüsteemi andmetest selgub, et käesoleval aasta kümne kuuga on alustatud täitemenetlus 6228 politsei rahatrahvi nõudes ning käesoleva aasta lõpuks ilmselt jääb täitemenetluste arv alla mullusele. Rahatrahve esitati viie aasta taguse ajaga võrreldes 48% vähem. Viimaste aastate üldine tendents on, et nii rahatrahvide kui ka muude politseinõuete täitmiseks alustatud täitemenetluste arv väheneb.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on kohtutäiturid 2022. aastal tasunud riigieelarvesse käibemaksu kokku 2,3 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot on kohtutäiturid möödunud aastal kandnud politsei nõuete katteks Rahandusministeeriumile. Kui 2024. aastal tõuseb käibemaksumäär 22 protsendini ehk 10 protsenti, on prognoositavaks käibemaksu mahuks 2,5 miljonit eurot.
Koja kantsleri Helen Rivese sõnul muutub riigi planeeritava reformiga trahvi sundtäitmisele pööramine õigusrikkujatele sealhulgas käibemaksu võrra soodsamaks, aga see nende maksedistsipliini ei paranda. Kindlasti aga vähendab planeeritav täitereform, mille käigus viiakse politseinõuete menetlemine üle Maksu- ja Tolliametisse, kohtutäituritelt riigile laekuvat käibemaksu 65-70% võrra. „See summa on parasjagu suur, et selle eest saaks ülal pidada mõnda sulgemisohus päästekomandot, rahastada puuetega inimeste nõustamisteenust või maksta osadele õpetajatele paremat palka,“ lisas ta.
