Riigikogu rahanduskomisjon viis julgeolekumaksu seaduse eelnõusse sisse muudatused, mis on seotud äriühingute maksueelise saamise eesmärgil tehtavate tehingutega.
Rahanduskomisjoni liige Maris Lauri ütles, et muudatuse kohaselt ei võeta julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk on saada maksueelis. Ta selgitas, et tegemist on üldise kuritarvituste vastase sättega. „See on vajalik, et Maksu- ja Tolliametil oleks ka julgeolekumaksuga maksustamisel alus olukorras, kus on tuvastatud maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing, tehingute ahel või raamatupidamislik kanne,“ märkis Lauri.
„Kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on konsolideerimata kasum, siis lisatakse eelnõusse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel,“ selgitas Lauri.
Selguse huvides täiendatakse eelnõu täpsustava lausega, et maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Samuti täpsustatakse eelnõu topeltmaksustamise vältimiseks tütar- ja sidusettevõtete kasumi või kahjumi arvestamise korral ning täiendatakse äriühingute ringi, kes saavad julgeolekumaksu avansiliste maksete arvutamisel lähtuda kasumi kvartaalsest aruandlusest. Muudatuste hulgas on ka mitmed deklaratsioonide esitamist puudutavaid täpsustusi.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk on kriitiline julgeolekumaksu suhtes. „See maks võib jätta petliku mulje, et kõik kogutud vahendid lähevad täielikult riigikaitse tugevdamisse. Kahju, et ei toetatud ettepanekut sätestada see seaduses selgesõnaliselt,“ ütles Kokk. Tema sõnul on seadusel on ka negatiivne mõju Eesti majandusele, mis on tuntav järgmisel aastal, kui SKT on 1-2% madalam ning tekib täiendav surve hinnatõusudeks.
Julgeolekumaksu seaduse eelnõuga kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.
Julgeolekumaks koosneb eelnõu kohaselt kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigieelarve strateegias 2025–2028.
Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) teine lugemine on täiskogu istungil 4. detsembril.
