Riigikogu rahanduskomisjon vaatas tänasel istungil läbi riigi 2024. aasta lisaeelarve eelnõu teisele lugemisele laekunud viis muudatusettepanekut, mille esitas Isamaa fraktsioon.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul ei leidnud esitatud ettepanekud toetust. „Neid muudatusi on raske ja võimatu eelarvesse sisse viia. Näiteks tehti ettepanek kärpida keskvalitsuse kulusid 200 miljoni võrra ja loetleti valdkonnad, mida ei tohi kärpida. Kui ei taheta teha üksnes suuri sõnu, vaid tegelikult kärpida, siis tuleb sõnaselgelt öelda, missuguseid kuluridu ja kui palju tuleb vähendada. Kaks ettepanekut ei olnud otseselt seotud käesoleva aasta riigi lisaeelarvega,“ ütles Akkermann.
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Koka sõnul on valitsuse keskvalitsuse kulude kärpimise ja bürokraatia vähendamise ambitsioon ebapiisav hõlmates vaid 183 miljonit eurot sellel aastal. „Seetõttu paneme ette vähendada 2024. aasta eelarvest täiendavalt keskvalitsuse kulusid 200 miljoni euro võrra, võttes raha eelkõige ministeeriumite majandus- ja tööjõukuludest ning allasutuste vastavatest kuludest,“ põhjendas Kokk Isamaa fraktsiooni tehtud muudatusettepanekut.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik pidas vajalikuks esitatud muudatusettepanekud täiskogu istungil läbi hääletada, et saada ülevaade toetusest ettepanekutele sõltumata sellest, missugune on nende sisu. Tema sõnul ei tohi saadikutel ega fraktsioonidel muudatusettepanekute käsitlemist komisjonides piirata.
Eelnõu kohaselt otsustati lisaeelarvega vähendada valitsussektori puudujääki sel aastal alla 3% SKP-st, et täita Euroopa Liidu eelarvereegleid. Tulenevalt sellest otsustati eelnõuga tuua riigi tulusid ja kulusid üksteisele lähemale 183 miljoni euro võrra, mille mõju eelarvele on 173 miljonit eurot.
Koos lisaeelarve meetmetega ulatub valitsussektori eelarve puudujääk sel aastal 1,19 miljardi euroni ehk 3%-ni SKP-st. Negatiivne lisaeelarve sisaldab 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid. Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid ja asutused ning riigi sihtasutused, kes hoiavad kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskuludelt. Ministeeriumide kokkuhoiusumma on suurusjärgus 63 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Eelnõu teine lugemine on kavandatud Riigikogu täiendavale istungile reedel, 14. juunil. Rahanduskomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada.
