Pensionireformiga seonduvalt räägitakse praegu kõige enam kahest võimalusest – kas jääda edasi pensionifondi või võtta raha välja. Vähem on juttu sellest, et reform pakub veel teisigi kogumisalternatiive süsteemi sees. Raha väljavõtmise mõte võib tunduda ahvatlev, kuid enne selle suure sammu astumist tasub kõik plussid ja miinused korralikult läbi kaaluda.
Millal on hea mõte pensioniraha välja võtta ja millal mitte?
Kui teil on olemas kindel ja hea pensioniplaan endale väärika pensionisissetuleku tagamiseks läbi alternatiivsete investeerimislahenduste – olgu selleks siis raha investeerimine kinnisvarasse, kulda või lastesse, siis miks mitte II sambast väljavõetud raha ise kasvatama hakata. Seejuures tuleks olla veendunud, et investeerimiseks jätkub aega, sihikindlust ja teadmisi. Ka tasub alati mõelda, et alternatiivsetel sissetulekutel on samuti omad riskitegurid. Seda tendentsi võib hästi näha tänasel üüriturul: paar aastat tagasi näis korterite välja üürimine väga kasumliku tegevusena, sest nõudlus oli alati suurem kui pakkumine ning hinnad aina tõusid. Täna aga on turg üüripindadest üle ujutatud, hinnad jõudsalt kukkunud ning üürnike leidmine keeruline.
Hoolega kogutud pensioniraha ei ole mõistlik välja võtta ajutiste finantsraskuste leevendamiseks, keeruliste aegade üle elamiseks või lihtsalt selleks, et endale midagi mõnusat lubada. Pensioniraha välja võtmisega ning selle kohese tarbimisega kaasneb oht, et ka tulevikus, pensionieas jäävad kummitama finantsraskused.
Pensionisäästude ära kulutamise asemel tuleks tänase finantsstressi leevendamiseks leida siiski muud võimalused. Kui endale tunduvad võimalused napid, siis soovitame tulla nõustamisele, kus vaatame teie rahaasjad koos üle ning leiame lahenduse.
Millega tuleb arvestada raha välja võtmisel?
Alljärgnevad punktid puudutavad vaid isikuid, kes ei ole pensioniealised. Kui olete jõudnud juba vanaduspensioniikka, siis on raha väljavõtmiseks teised tingimused ja väljamakselahendused.
1. Kõige olulisem – raha ei saa kätte kohe. Väljamakse tehakse kõige varem 5 kuud pärast avalduse esitamist.
2. See on kallis. Kui otsustatakse II sambast raha välja võtta, tuleb seda teha kogu summa ulatuses. Sellelt arvestatakse maha 20 protsenti tulumaksu ehk tegelikult saate te kätte viiendiku võrra väiksema summa, kui II samba kontol näha on. Lisaks tuleb arvestada ka väljavõtmisega seotud teenustasudega.
Näide: II sambasse on kogunenud 6000 eurot ning otsustate selle välja võtta. Tulumaks sellelt summalt on 1200 eurot ning kätte saab koguja vaid 4800 eurot. Arvestama peab ka tehingutasudega, mis on pankades erinev ning kindlasti enne avalduse esitamist tuleks nendega tutvuda.
3. Pensionisüsteemist väljuja jääb ilma riigipoolsest rahalisest toest. Lisaks tulumaksule kaasneb II sambast loobumisega veel üks aspekt. Praegu läheb II samba kliendi töötasult kaks protsenti pensionifondi ning riik maksab sellele neli protsenti lisaks. Riigi panus jääb sambast väljumisel laekumata. Tõsi, ühes kuus pole keskmiselt palgalt – mis praegu on veidi üle 1400 euro – ligikaudu lisanduv 60 eurot justkui suur raha, aga kümne aasta peale teeb see juba 7200 eurot. Arvestades eeldatavat palgakasvu ning antud summa tõenäolist tootlust pensionisambas, siis kümne aastaga võib endine II sambasse koguja jääda ilma ligi 10 000 eurost. Kahekordse keskmise palga teenija kaotus võib jääda aga 20 000 euro juurde.
4. Lõplik kättesaadav summa sõltub finantsturu hetkeolukorrast. Oluline nüanss on ka see, et pensionifondide osakute hinnad muutuvad ajas ja sõltuvad muu hulgas finantsturu olukorrast osakute tagasivõtmise hetkel. Kuna õigusaktidega on ettenähtud vähemalt 5-kuuline „ooteaeg“ väljamakse avalduse esitamise ning väljamakse tegemise vahel, võivad ebasoodsad liikumised finantsturul selles ajavahemikus vähendada saadava väljamakse suurust võrreldes avalduse esitamise hetkel kehtinud olukorraga. Samas võib asi kujuneda hoopis positiivse stsenaariumi järgi.
Näide: klient näeb, et tema II samba kontol olevate pensionifondide osakute väärtus on täna 12 000 eurot. Ta otsustab raha välja võtta ja esitab avalduse. See seis aga kajastab II sambasse kogunenud vara väärtust avalduse esitamise hetkel ning see võib raha väljamaksmiseni oluliselt muutuda. Seega ei ole nimetatud 12 000 summa, mille inimene reaalselt kätte saab, sest osakute tagasivõtmise ja väljamakse tegemise hetkeks võib summa olla väiksem või hoopis suurem. Samuti arvestatakse väljamakstavast summast maha veel tulumaks ja teenustasud.
5. Uuesti II sambaga liitumine võimalik alles 10 aasta pärast. Kui võtta praegu II pensionisambast raha välja või peatada sissemaksed, saab sambasse nö tagasi tulla alles 10 aasta pärast. See tähendab, et olete kogumises selle aja kaotanud ning pensioniajaks koguneb vähem sääste.
Kuidas II sambast raha välja võtta?
Kui teil on ikkagi kindel plaan II sambast raha välja võtta, tuleb selleks esitada avaldus. Tuletame meelde, et kõiki pensionikogumisega seotud võimalusi, sh raha välja võtta, oma sissemakseid peatada või kanda osakute tagasivõtmisest saadud raha üle spetsiaalsele pensioni investeerimiskontole, saab kasutada ka edaspidi. Siiski, kui on kindel soov, et avaldus realiseeruks ja näiteks raha väljamakse toimuks alates septembrist 2021, tuleks avaldust II sambast raha välja võtmiseks või maksete peatamiseks esitada enne 31. märtsi. Kogu pensionialase info ja avalduste vormid leiate SEB internetipangast alalehelt „Minu pension“.
Kokkuvõtteks, tasub hoolikalt kaaluda, kas raha väljavõtmine II sambast on ikka parim plaan või leidub teisi sobilikke viise, kuidas tagada endale mõnus äraelamine täna ja ka tulevikus.
Allikas: SEB.ee
