Puukidega seotud ohud.
Mäed, metsad, sood, rabad, aasad ja niidud pakuvad külluses värsket õhku ja lõputult võimalusi matkamiseks, kuid need paigad ei ole siiski täiesti ohutud. Mets ja muud loodusmaastikud on Eesti ilmselt kõige ohtlikuma looma kodu. Ei, me ei räägi praegu karust või hundist. See loom on palju väiksem, kuid kümme korda ohtlikum. Muidugi käib
Mäed, metsad, sood, rabad, aasad ja niidud pakuvad külluses värsket õhku ja lõputult võimalusi matkamiseks, kuid need paigad ei ole siiski täiesti ohutud. Mets ja muud loodusmaastikud on Eesti ilmselt kõige ohtlikuma looma kodu. Ei, me ei räägi praegu karust või hundist. See loom on palju väiksem, kuid kümme korda ohtlikum. Muidugi käib jutt puugist.
Kes need puugid õigupoolest on?
Puugid on väikesed ämblikulaadsed putukad, kes elavad jahedates ja niisketes piirkondades, näiteks metsades. Nad muutuvad aktiivseks, kui õhutemperatuur tõuseb. Tavaliselt on õhutemperatuur kõige kõrgem suvel, nii et see on aeg, millal on kõige suurem tõenäosus puugiga kokku puutuda.
Mis on puukide peamised omadused ja tunnused?
Puukide peamine tunnusjoon on see, et nad on loomult parasiidid ja toituvad peremeesorganismi verest. Tavaliselt toituvad nad metskitsede, hirvede, lindude ja muude metsloomade verest, kuid nende menüüsse kuuluvad ka lemmikloomad ja inimesed. Tavaliselt varitsevad puugid oma ohvreid puulehtedes või pikas rohus. Sageli nad n-ö luusivad loomade käiguradade ümbruses. Osa puuke isegi järgneb oma ohvrile. Kui satume neile piisavalt lähedale, ronivad nad kärmelt meie peale ka otsivad kehalt koha, kus veenid on nahapinna lähedal. Siis juba lasevad nad käiku oma võimsad lõuad, et ennast naha külge kinnitada, ja hakkavad verd imema. Puukidele meeldivad eriti hästi sellised kehaosad, kus neil on lihtne varju jääda. Inimkehal on sellised kohad enamasti kaenlaalused, kube, peanahk, kõrvatagused jne. Puugid eritavad spetsiaalset ainet, mis takistab ohvri vere hüübimist. Lisaks eritavad nad ka kerget tuimastit, nii et me ei tunne nende hammustust.
Miks puugid on ohtlikud?
Usutavasti sa juba tead, et see, mis teeb puugist Eesti ohtlikema looma, ei ole mitte tema suur ja võimas kihvakomplekt, vaid hoopis tõsiasi, et nad levitavad väga raskeid haigusi. Tuntuimad haigused, mida puugid levitavad, on puukborrelioos ja puukentsefaliit.
Puukborrelioos
Puukborrelioos on raske haigus, mis ründab närvisüsteemi, nahka, südant, liigeseid ja mõnel juhul ka silmi. Kui haigust ei ravita, võivad selle tagajärjed ja tüsistused olla püsivad.
Haigusest
Esimesed sümptomid, mis osutavad puukborrelioosi nakkusele, on nahale ilmuvad punased ringid.
Kui märkad punaseid ringe, pead otsekohe arstiabi otsima. Vastasel korral levib haigus närvisüsteemi ja südamesse. Sellega kaasneb tugev valu, mida ei saa valuvaigistitega leevendada.
Puukborrelioosiga kaasneb ka iiveldus ja tugevad peavalud. Halvimal juhul jätab puukborrelioos oma jälje liigestele ja põhjustab artriiti.
Puukborrelioos Eestis
Puukborrelioos on Eestis endeemiline, mis tähendab, et haigust esineb riigi territooriumil alati. Mõnes piirkonnas on koguni 41% puukidest nakatunud! Ilmselt on tarbetu öelda, et kui säärane väike koletis on sind hammustanud, on nakatumise tõenäosus päris suur.
Puukentsefaliit
Puukentsefaliit on teine haigus, mida puugid laialdaselt levitavad.
Haigusest
See haigus on isegi ohtlikum kui puukborrelioos. Viiruslik puukentsefaliit on viiruslik ajukelme põletik, mis ilmneb 2–3 nädalat pärast puugihammustust. Infektsiooni peamised sümptomid on peavalu, kaela kangus ja palavik.
Mida teha, kui puuk on sind hammustanud
Kui oled käinud looduses ja leiad kehalt puugi ning tekivad nimetatud sümptomid, on peaaegu kindel, et oled nakatunud puukentsefaliiti.
Sellisel juhul on lausa kohustuslik arsti juurde minna. Ravimata jätmise korral on puukentsefaliit eluohtlik haigus. See võib põhjustada ka püsiva ajukahjustuse. Palju sõltub ravi alustamise kiirusest. Puukentsefaliidiga kaasnevad sageli iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus, lihasvalu ning isegi minestamine ja krambid. Need sümptomid osutavad, et haigus on rünnanud aju.
Ravi
Ainus tuntud puukborrelioosi ravi on antibiootikumid ja puukentsefaliidi korral puhkus ja valuvaigistid (sümptomaatiline ravi). Sõltub igast inimesest eraldi, kui kiiresti (kui üldse) ta haigusest paraneb. Need, kes paranevad, peavad käima regulaarselt kontrollis, sest jääb võimalus, et haigus puhkeb uuesti.
Mida teha, kui leiad kehalt puugi?
Puukborrelioosi ja puukentsefaliidi kirjeldus ajas vist päris hirmu nahka? Ilmselt mõtled, mida teha, kui selline mõeldamatu asi juhtub ja kui pärast mõnusat jalutuskäiku metsas leiad oma kehalt verd imeva puugi.
Ole rahulik ja ära satu paanikasse! Nagu juba varem mainisime, ei pruugi sinust toituv kutsumata külaline tingimata nakkust kanda. Lisaks võib nakatumist mõnikord vältida, kui märkad puuki piisavalt kiiresti ja eemaldad ta õigesti.
Kuidas puuki õigesti eemaldada?
- Pane kätte kummikindad, et ükski nakatunud rakk su kätele ei satuks. Võta väikesed pintsetid.
- Pintsetid aseta nahale nii lähedale kui võimalik ja haara kindlalt puugist kinni. Seejärel keera puuk ettevaatlikult selili ja tõmba õrnalt, kuni ta naha küljest lahti tuleb. Ära kunagi keera puuki päri- või vastupäeva ega ürita teda jõuga välja tõmmata. Niimoodi võid puugi keha katki rebida, pea ja lõuad võivad sisse jääda ning see suurendab nakatumise tõenäosust.
- Kui puuk on kätte saadud, võid tunda kiusatust ta laiaks litsuda, kui meie soovitus on seda mitte teha. Niimoodi talitades võid hoopis haiguse levikule kaasa aidata. Pigem loputa puuk WC-potist või kraanikausist alla.
- Pese hammustuspiirkond korralikult seebi või leebe desinfitseerimisvahendiga puhtaks. Ära unusta ka käsi. Pese puhtaks ka pintsetid või muu puugi eemaldamisel kasutatud vahend.
- Järgnevatel päevadel ole valvas ja vaata, kas nahal pole märke muutustest, eriti hammustuse kohal. Kui märkad mis tahes muutusi, mine viivitamata arsti juurde. Samuti mine arsti juurde siis, kui sul ei õnnestunud puuki ülal kirjeldatud viisil kätte saada.
