Venemaa president Vladimir Putin leiab, et sõda Ukrainas ja muud konfliktid endise Nõukogude Liidu territooriumil on Nõukogude Liidu lagunemise tagajärg.
Venemaa president Vladimir Putin esines täna neljapäeval, 29. septembril televisioonis üle kantud üritusel, millel osalesid endise Nõukogude Liidu luurejuhid.
„Oleme tunnistajaks uue maailmakorra kujunemisele, nii et meid ootab ees keeruline protsess,” ütles Putin uudisteagentuuri Reutersi teatel.
Putin rääkis, et Lääneriikide hegemoonia on murdumas ja maailm muutub multipolaarsemaks.
Ta esitas oma seisukohad vaid päev enne seda, kui ta peaks homme reedel teatama, et Ukrainale kuuluvad territooriumid liidetakse Venemaaga.
Agressioonisõjas kaitsepositsioonile asunud Putini kavatsused on laialt hukka mõistetud. Näiteks teatas Soome president Sauli Niinistö täna neljapäeval, et Soome ei tunnusta Venemaa poolt okupeeritud aladel korraldatud võltsreferendumite tulemusi ega alade liitmist Venemaaga, vahendab Iltalehti.
Putini Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on muutnud riigi ka rahvusvaheliseks paariaks, kellele poolehoidjaid on üha vähem, enamasti on need sellised riigid nagu Põhja-Korea ja Süüria.
Luurejuhtidega rääkinud Putinil on Nõukogude Liidu kurikuulsa luureteenistuse KGB minevik. Putin on oma sõnavõttudes sageli korranud, et ta poleks tahtnud Nõukogude Liidu lagunemist.
Selle vastukaja kõlas taas täna neljapäeval, kui Putin pakkus, et Ukraina sõda ja konfliktid endises Nõukogude Liidus on kommunistliku riigi kokkuvarisemise tagajärg.
Putini sõnul õhutavad Lääneriigid piirkonnas konflikte. Viimasel ajal on relvastatud kokkupõrkeid nähtud ka Kõrgõzstani ja Tadžikistani ning Armeenia ja Aserbaidžaani piiridel.
Putini sõnul plaanivad Lääneriigid pidevalt uusi konflikte ning on valmis õhutama inimesi nn värvilistele revolutsioonidele ja isegi tapatalgutele.
Värvirevolutsioonid viitavad rahvaülestõusudele endistes sotsialismimaades, kus on kukutatud või üritatud kukutada autoritaarseks peetud režiime
Eestinen.fi
