Mariupoli tsiviilelanike evakueerimine kukkus pühapäeval taas läbi. Ukrainast on põgenenud üle 1,5 miljoni inimese ning Venemaal toimunud meeleavaldustel peeti kinni mitu tuhat inimest.
Pühapäeval toimusid Venemaa linnades sõjavastased meeleavaldused. Venemaa inimõigustega tegeleva meediaprojekti OVD-Info andmetel on riigis on kinni peetud üle 3500 meeleavaldaja.
ÜRO andmetel on sõja algusest alates hukkunud Ukrainas kinnitatud andmetel 364 tsiviilisikut ning veel 759 on saanud haavata. Siiski on hinnangute järgi nii hukkunute kui vigastatute arv tõenäoliselt suurem, vahendas The Guardian.
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri teatel on Zaporižžja tuumajaama meeskond Vene vägede juhtimise all, vahendas Reuters.
“Ma olen väga mures,” ütles agentuuri juht Rafael Grossi, lisades, et Venemaa väed piirasid mobiilivõrke ja internetti, mis takistavad jaamaga suhtlemist.
“Juhtkonnal ja töötajatel peab võimaldama täita nende elutähtsaid ülesandeid stabiilses olukorras, ilma välise sekkumise või surveta,” sõnas Rossi.
Putin pidas kõne nii Erdogani kui Macroniga
Türgi president Recep Tayyip Erdogan pidas pühapäeval telefonikõne Vladimir Putiniga, kus ta üritas Putinit veenda kehtestama Ukrainas relvarahu, avama humanitaarkoridorid ja lõpuks jõuda rahuleppeni Ukrainaga, vahendas Reuters.
Putin vastas aga Erdoganile, et relvarahu on võimalik vaid siis kui Ukraina relvad maha paneb ja täidab Moskva nõudmised, vahendas Tass.
Putin pidas pühapäeval taas ka telefonikõne Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Prantsusmaa presidendi teatel kestis telefonikõne ligikaudu kaks tundi, vahendas Reuters.
Macron arutas Putiniga muret võimaliku Odessa ründamise osas ning rõhutas läbirääkimistel kokkuleppe leidmise vajadust ja vajadust kaitsta Ukraina tuumarajatisi.
Pingutused evakuatsiooniteede tekitamiseks
Kiievi lähedal asuvast Irpini linnast algas inimeste evakueerimine. Linn asub strateegiliselt tähtsa Hostomeli lennuvälja juures.
Erinevate allikate kinnitusel avasid Vene sõdurid tsiviilisikute pihta tule, on hukkunuid.
Laupäeval tehtud fotodelt on näha inimesi, kes ületavad üht silda keset purunenud talasid.
Uudisteagentuuri Reutersi teatel on rongid peamine põgenemistee, kuid linna pommitatakse pidevalt. Ukraina ametnikud ütlesid laupäeval, et Vene väed lasid õhku osa Irpinist välja viiva evakuatsioonitee ääres olevast raudteest.
Mariupoli linnavõimud teatasid, et alates kella 12 kohaliku aja järgi hakkas kehtima relvarahu, mille ajal saavad tsiviilisikud Mariupolist bussidega lahkuda läbi kolme kokkulepitud evakuatsioonikoridori.
Laupäeval kokku lepitud relvarahu ja evakuatsioon ebaõnnestus, algas pommitamine ja elanikel paluti varjuda.
Pühapäeva pärastlõunal nurjus Mariupoli 200 000 elaniku evakueerimine taaskord, teatas Punane Rist.
Mariupol on olnud viis päeva ilma elektrita, linnas pole ligipääsu veele ja katkenud on mobiilivõrkude ühendus.
Kiievis viibiv ERR-i reporter Anton Aleksejev ütles “Aktuaalse kaamera” kella 10.00 erisaates, et hommikuni Kiiev on seni olnud suhteliselt rahulik. Aleksejevi sõnul käivad praegu lahingud Kiievist idas. “Tundub, et venelased üritavad Kiievit ümber piirata, praegu neil õnnestus seda teha põhja ja ida suunalt,” ütles ta.
Venemaa riigiduuma väliskomisjoni juht ja Venemaa läbirääkimiste delegatsiooni liige Leonid Slutski ütles, et kolmas läbirääkimiste voor Ukrainaga võib toimuda esmaspäeval 7. märtsil.
Ukraina kaitsejõud teatasid, et 6. märtsi seisuga on hukkunud üle 11 000 Vene sõduri. Vangi on võetud üle 300 sõduri. Hävitatud on 285 tanki, 985 soomukit, 109 suurtükki, 44 lennukit, 48 helikopterit, 60 kütuseveokit, 447 logistikasõidukit, kaks kaatrit, neli mehitamata õhusõidukit.
Briti luure: Venemaa üritab pommitamisega moraali murda
Suurbritannia teatab luureraportis, et ukrainlaste laiaulatuslik ja tugev vastupanu on Venemaa jaoks endiselt üllatav ning on seetõttu vastanud Harkivi, Tšernigivi ja Mariupoli mitmete elurajoonide pommitamisega.
Tõenäoliselt üritab Venemaa elurajoonide pommitamisega Ukraina moraali murda, hindas Briti luure. Sarnast taktikat on Venemaa brittide sõnul kasutanud nii Tšetšeenias kui ka Süürias.
Briti luure hinnangul takistab Venemaa maavägede edenemist pidev varustusliinide ründamine ukrainlaste poolt. On võimalik, et Venemaa üritab kütuseveokeid maskeerida tavalisteks toetusveokiteks, et kaotuse vältida.
Ukraina relvajõudude peastaabi ülevaade
Ukraina peastaabi öise operatiivülevaate kohaselt püsib Venemaa sõjaväe fookus ümbergrupeerumise juures Kiievil, samas on jätkunud surve Harkivis ja Mõkolaivis ning Krimmi maismaakoridori loomiseks jätkuvalt piiramistule all oleva Mariupoli juures.
Vene lennukid pommitasid peastaabi teatel Valgevene baasidest Kiievit ja Zõtomõrit.
Peastaap märkis, et üheks uueks Venemaa sihtmärgiks on Kanivi hüdroelektrijaama ala Kiievist kagus Dnepri jõel.
Peastaap teatas taas mitmete Venemaa lennukite ja kopterite allatulistamisest. Mõkolaivis kandis vastane “märkimisväärseid kaotusi”, seisab ülevaates.
Peastaap teatas pühapäeva hommikul, et riigi relvajõud peavad jätkuvalt ägedaid lahinguid. Ukraina teatel on nende õhutõrjevõimekus säilinud. Kiievi andmetel on Vene väed kaotanud kokku 88 lennukit ja helikopterit.
USA-s baseeruva Sõjauuringute Instituudi (Institute for the Study of War) andmetel võisid Vene väed teha lühikese pausi maismaal sõjaliste operatsioonide läbiviimisel. Mõttekoja hinnangul valmistuvad Vene väed järgmise 24-48 tunni jooksul taastama sõjalist tegevust Kiievi, Harkivi ja Odessa vastu, vahendas The Guardian.
“Vene väed ei alustanud viimase 24 tunni jooksul suuri maapealseid pealetungioperatsioone Kiievi, Harkivi suunal. Seevastu Ukraina väed Harkivi lähedal korraldasid vastupealetungi,” teatas mõttekoda.
Allikas. Err.ee
