Raskete aegade tõttu on puidutööstused asunud töötajaid koondama. Sektori tegevuse on muutnud keeruliseks nii majanduslikud olud kui ka täiendavad piirangud metsamajandamise tegevusele.
Töötukassa Tartumaa osakonnajuhataja Jane Väli ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et aasta jooksul on Tartumaal koondatud 700 töötajat, kellest umbes veerand puidutööstustest.
Eriti on koondamine suurenenud viimastel kuudel, näiteks teatas hiljuti puidutööstusettevõte Palmako, et koondab 100 töötajat. Ka ettevõte Lasita Maja on ridu hõrendanud.
Väli selgitas, et peamiselt on koondamisteni viinud keeruline majanduslik olukord.
“Eks ettevõtted ise näevad detailselt seda köögipoolt, aga peamised on ikkagi tellimiste vähenemine, tarneraskused, materjali raske kättesaamine ja nii edasi,” rääkis ta.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnas, et Eestis üldiselt on puidutööstustest koondatud sadu inimesi.
“Sektoris on tänaseks olnud vajalik inimeste arvu koomale tõmmata ikkagi mõndades sadades. Peamiselt on ettevõtted olnud sunnitud vähendama vahetusi, milles töötatakse,” rääkis Välja.
Puidutööstus Tarmeko grupp ei ole pidanud veel koondama, kuid olukorda kiita ei saa. Tarmeko grupi juhatuse liige Jaak Nigul ütles, et raskusi tekitavad peamiselt looduskaitselised piirangud.
“Tehakse juurde kaitsealasid või viiakse mingitel muudel, ütleme ettekäänetel, lihtsalt metsa, küpseid metsi raidest välja ja see tegelikult tähendab seda, et puidu hind lihtsalt läheb kogu aeg üles,” ütles Nigul.
Ta ütles, et koondamise kõrval on suur probleem hoopis Eesti puidutööstuste rahvusvahelise konkurentsivõime kadumine.
“Kui me peame konkureerima soomlastega, kellel on tooraine peaaegu kolm korda odavam, siis kuidas me konkureerime. Mina ei saa aru, miks meie peame kompenseerima näiteks Hollandi tulbikasvatajate saastet Eesti maaelu kadumise hinnaga. Eesti poliitikud ja ametnikud ei seisa Eesti ettevõtluse ja inimeste, eriti maainimeste huvide eest,” rääkis ta.
Ka Välja tõi välja konkurentsivõime hääbumise. “Kui me võtame rahvusvahelise turu, siis Eestis on nii tooraine hind oluliselt kõrgem kui meie konkurentidel kui ka oleme me suures pildis üsna kalli energiaga piirkonnas, kui me räägime nüüd väljapoole Euroopat eksportimisest,” rääkis ta.
Err.ee
