Enamik lemmikloomi kontrollitakse juba piiripunktides, kus loomadega tehakse vajalikud toimingud. Kõik loomad Eestisse ei jää.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul on suur osa lemmikuid reisinud Eestist edasi teistesse riikidesse. „Eestisse on sõjapõgenikega saabunud 1563 lemmiklooma, kes reisivad oma omanikega edasi mõnda teise riiki. Peamiselt liigutakse edasi Saksamaale, Poola, Lätti, Soome ja Tšehhi. Eestisse on jäänud 1393 lemmikut, kes kõik kantakse ka lemmikloomaregistrisse,“ kirjeldas Trohhatšova.
Loomade registrisse kandmisel on PTA-l olnud tihe koostöö Eesti Väikeloomaarstide Seltsiga, kes on kandnud loomade registrisse kandmise kulud.
Kui sõja alguses saabusid sõjapõgenikud peamiselt Eesti lõunapiiri kaudu, siis nüüd saabuvad omanikud koos loomadega peamiselt Eesti-Vene piiril asuvate piiripunktide kaudu. „Eesti piiripunktides Narvas, Luhamaal ja Koidulas on sõjapõgenike loomadele tehtud 1257 kontrolli ja maakondades 815. Oluline on siinkohal tähelepanu juhtida, et üks kontroll võib tähendada mitme looma kontrollimist, sest loomapidajaga võib olla kaasas rohkem loomi,“ selgitas Trohhatšova.
Lemmikloomade kontroll piiril aitab veenduda, et sisseveetavad loomad on terved ja loomaga saavad tehtud kõik vajalikud toimingud – kiibistamine, tervislik ülevaatus, marutaudivastane vaktsineerimine jne.
„Kui kontrolli ajal tuvastatakse, et loomal pole mikrokiipi, siis paigaldatakse see viivitamata. Samuti loom vaktsineeritakse, sest ca 75–80% loomadest vajavad marutaudivastast vaktsineerimist. Olgugi et see protsent on kõrge, pole meie andmetel praeguseks Eestisse jõudnud ühtegi marutaudikahtlast looma,“ lisas Trohhatšova.
Sõjapõgenikega kaasas olevate lemmikloomade arv on tõusvas trendis. Näiteks augustis ja septembris saabus päevas keskmiselt kaheksa kuni kümme looma, kuid oktoobri esimesel nädal oli keskmine 14–15 looma päevas.
