President Alar Karis andis neljapäeval heakskiidu mitmele seadusele, sealhulgas kaitseväeteenistuse seaduse ja töölepingu seaduse muudatustele, mille ta oli varem jätnud välja kuulutamata. Kokku kuulutas president välja viis seadust, mis puudutavad muu hulgas kohaliku omavalitsuse õigusi, elanike kaasamist, topeltmaksustamise vältimist Andorraga, kaitseväe tegevust, töökorralduse paindlikumaks muutmist ning elektrivõrgu alakasutustasu.
Välja kuulutatud seaduste hulgas on kaks eelnõu, mille president oli mullu detsembris tagasi saatnud. Riigikogu võttis need seadused nüüd uuesti vastu parandatud kujul ning president leidis, et varasemad põhiseaduslikud ja sisulised probleemid on lahendatud.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus võeti riigikogus uuesti vastu kolmapäeval. Võrreldes varasema versiooniga, mille Karis jättis detsembris välja kuulutamata, on seadusest eemaldatud ajateenijate keeleoskusnõuet käsitlenud säte. President kuulutas seaduse nüüd välja.
Presidendi kantselei teatel tugevdab seadus senisest enam reservväelaste, ajateenijate ja kaitseväes töötavate tsiviilisikute kaasamist kaitseväe tegevusse. Seadusega luuakse vabatahtlik teenistus, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt panustada kaitseväe ülesannetesse koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks ajateenijate väljaõpet instruktoritena, alalise valmiduse üksuste mehitamist ning osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Samuti laiendatakse ajateenijate võimalusi panustada kaitseväe ülesannetesse, lubades neil pärast vajaliku väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Kaitseväes töötavatel tsiviilisikutel ja avalikus teenistuses olevatel töötajatel avaneb võimalus osaleda sõjaväelistel õppustel ning läbida selleks vajalik väljaõpe.
Lisaks kaotatakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõue, täpsustatakse tegevväelaste palgakorraldust ning luuakse võimalus maksta lisatasu tegevteenistuses oldud aja eest. Samuti nähakse ette täiendavate lisatasude maksmine piirkondliku eripära ja nõutavast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest. Puhkusele minekul makstakse sõidukulu hüvitist edaspidi eraldi vaid välisriigis elavale ajateenijale.
President Karis kuulutas neljapäeval välja ka töölepingu seaduse ja sellega seotud seaduste muudatused, mis võimaldavad paindlikumat tööaega. Tegemist on samuti seadusega, mille president jättis detsembri alguses välja kuulutamata. Toona leidis Karis, et seaduse menetlemisel rikuti põhiseadust, kuna pärast vastuvõtmist püüti eelnõu muuta vea parandamise teatisega.
Riigikogu parandas vahepeal seaduses olnud tehnilise ebatäpsuse ning võttis seaduse kolmapäeval uuesti vastu. Seejärel andis president sellele heakskiidu.
Muudatused võimaldavad tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde kuni täistööaja täitumiseni. Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse selged tingimused: kokkulepe peab olema kirjalik ning töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär.
Seaduse kohaselt peab töötaja töötama vähemalt veerand koormusega ehk minimaalselt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada kuni 30 tundi. Riigikogu lisas menetluse käigus täiendava sätte, et vältida olukordi, kus tööandja asendab senised täistööajaga lepingud paindliku tööaja kokkulepetega üksnes kulude kokkuhoiu eesmärgil. Samuti laiendatakse muudatustega alaealiste töötamise võimalusi väljaspool kooliaega ja koolivaheaegadel.
Loe teisi uudiseid SIIT
