President Kersti Kaljulaid kuulutas reedel teiste seas välja tuleohutust, kogumispensione, maamaksu ja loomade heaolu puudutavad seadusemuudatused.
Töötervishoiu ja tööohutuse ning teiste seaduste muutmisega määratletakse seaduse tasandil isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad.
Uue nõudena nähakse seaduses ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.
Samuti täiendati seadust haiguslehtede maksmise osas COVID-19 levimise perioodil arvates 1. jaanuarist kuni 1. maini 2021 eesmärgiga vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ja seeläbi COVID-19 haiguse levikut.
Notariaadiseaduses muudetakse notari ametisse saamise korda. Edaspidi tuleb notari ametikoha täitmiseks alati sooritada eksam ja enam ei saa kandideerida varem sooritatud eksami tulemuse alusel. Samuti täiendatakse muudatustega notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.
Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muudatuste eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegu on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal pole enam võimalik loomade eest hoolitseda. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast põllumajandus- ja toiduametile, mille eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.
Tuleohutuse ja teiste seaduste muutmisega luuakse kohalikele omavalitsustele suurem otsustusõigus seoses ehitus- ja kasutuslubade menetlusega. Samuti muutub päästeametiga suhtlemise intervall büroohoonete, tootmishoonete ja garaažide omanikel pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb seda teha kord kolme aasta jooksul. Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks.
Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muudatused on seotud teise samba reformiga ja peamise eesmärgiga muuta andmevahetus pensioniregistri pidaja, sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa vahel sujuvaks selleks, et puuduva töövõimega isikutele tehtavaid väljamakseid II pensionisambast ei maksustataks tulumaksuga. Lisaks tehakse muudatusi ka näiteks investeerimiskonto ja tagatisfondiga seoses.
Meetrikonventsiooniga ühinemise seadus näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.
Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmisega luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks maa-ametist maksu- ja tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Seadusega täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused näevad ette peatada 2022. aasta lõpuni tubakavedelike aktsiisiga maksustamine.
Eesti rahvusringhäälingu seaduse muutmisega laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.
Allikas: https://www.bns.ee
