President Alar Karis kutsus Euroopa Liitu üles peatama Venemaalt imporditava energia ning kaaluma täielikku kaubandusembargot agressorriigile.
„Peame tõsiselt arutama võimalust kehtestada Venemaale täielik kaubandusembargo,“ rõhutas Karis pühapäeval Vilniuses toimunud kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi ning Läti, Leedu ja Poola riigipeadega. Kohtumise fookuses oli Balti riikide elektrivõrkude eraldumine Venemaa süsteemist ja ühinemine Euroopa sagedusalaga – oluline samm energiasõltumatuse suunas.
„Venemaa on ja jääb suure tõenäosusega ebausaldusväärseks agressorriigiks. Iga säilinud majanduslik või energeetiline side Venemaaga teeb meid haavatavaks, samas kui tugevamad ühendused Euroopaga on meie julgeoleku garantii,“ vahendas presidendi kantselei Karise sõnu. „Eesti, Läti ja Leedu julgeolekule ja iseseisvusele on kasulik vähendada igasugust sõltuvust Venemaast. Me ei tohi anda Venemaale enam võimalust kasutada energiat geopoliitilise relvana.“
Eesti riigipea kutsus kõiki Euroopa riike üles suurendama energiasõltumatust ja lõpetama täielikult Venemaa energiakandjate impordi. „Töö pole veel lõppenud. Kahjuks on Euroopa Liit jätkuvalt maailma suurim Vene veeldatud maagaasi ostja. Samuti kujutab Venemaa varilaevastik Läänemerel jätkuvat probleemi ning nende sabotaažitegevus Euroopas ei ole lakanud,“ nentis Karis. „Seetõttu on hädavajalik, et kaaluksime tõsiselt täielikku kaubandusembargot Venemaale.“
Samuti rõhutas Karis, et Euroopa Liit on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme energiasõltuvuse vähendamisel Venemaast, kuid see protsess peab jätkuma. „Peame tugevdama sanktsioone ja takistama nende eiramist. Ning need sanktsioonid ei tohiks kehtida vaid sõja lõpuni, vaid seni, kuni Venemaa on hüvitanud kogu kahju, mida ta on Ukrainale põhjustanud,“ lisas president.
Kohtumisel andis Karis Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile üle Eesti ettepanekud kriitilise taristu kaitseks Euroopa Liidus, rõhutades vajadust ühise ja tugevama kaitsepoliitika järele.
Vilniuses kohtus Karis Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda, Läti presidendi Edgars Rinkēvičsi ning Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Kohtumine toimus Balti riikide elektrivõrkude ühinemise tähistamiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga, mis on oluline verstapost piirkonna energeetilises iseseisvuses.
