Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi kolmapäeval järjestikused ette teatamata visiidid Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale ning suundub neljapäevaks Brüsselisse. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas kolmapäeva õhtul, et Prantsusmaa aitab Ukrainal selle sõja võita. Suurbritannia lubas Ukrainale nimetamata jäänud pikamaa relvi ja muud sõjatehnikat. Saksamaa korraldab järgmisel nädalal “tankikohtumise” Ukrainale lääneriikide päritolu tankide saatmise arutamiseks.
Oluline neljapäeval, 9. veebruaril kell 08.54:
– Prigožin: lõpetasime vangide värbamise Wagnerisse;
– Macron: Prantsusmaa aitab Ukrainal selle sõja võita;
– Zelenski osaleb neljapäeval Euroopa Liidu tippkohtumisel;
– Zelenski: britid lubasid anda Ukrainale pikamaa relvastust;
– Saksamaa korraldab järgmisel nädalal “tankikohtumise” Ukrainale tankide saatmise arutamiseks;
– Portugal saadab Ukrainale kolm Leopard 2 tanki;
– ISW: Vene väed läksid Luhanskis pealetungile;
– Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 910 sõdurit ja kaheksa suurtükisüsteemi;
– Rootsi parlament kiitis heaks 4,3 miljardi krooni suuruse abipaketi Ukrainale.
Ukraina ründas Vene Brjanski oblastit droonidega
Vene Brjanski oblasti kuberner Aleksander Bogomaz teatas Telegrami kaudu, et öösel ja varahommikul tulistas Vene õhutõrje alla kaks Ukraina droonide rünnakulainet. Neid väiteid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.
Prigožin: lõpetasime vangide värbamise Wagnerisse
Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas, et Wagner on lõpetanud vangide värbamise Ukraina rinde tarbeks. Täpsemalt vastavas ERR-i loos.
Ukraina peastaap: Venemaa püüab peale tungida viies suunas
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma hommikuses ülevaates, et Vene väed Ukrainas jätkavad pealetungikatseid viies suunas: Kupjanski, Lõmani, Bahmuti, Avdiivka ja Novopavli suundades Kreminna, Bahmuti, Avdiivka, Opõtne, Marina ja Vuhledari piirkondades. Venemaa eesmärgiks on Donetski ja Luhanski oblastite vallutamine.
Viimase ööpäeva jooksul sooritasid Vene väed kolm raketi- ja 45 õhurünnakut, mille tõttu hukkus kolm tsiviilisikut ja veel kolm inimest sai raskelt haavata. Lisaks tulistasid Vene väed raketisüsteemidega Hersoni piirkonna tsiviiltaristut.
Macron: Prantsusmaa aitab Ukrainal selle sõja võita
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas kolmapäeva õhtul, et Prantsusmaa seisab kindlalt Ukraina selja taga. “Venemaa ei tohi seda sõda võita. Kuniks Venemaa jätkab oma rünnakut, siis me jätkame kohanemist ning anname vastavalt sõjalist abi Ukraina tuleviku tagamiseks,” ütles Macron kohtumisel Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Saksa kantsleri Olaf Scholziga Pariisis.
Emmanuel Macron lisas, et Prantsusmaa aitab kindlameelselt Ukrainal sõja võta ning enda legitiimsed õiguseid taastada, vahendas The Kyiv Independent. Prantsusmaa president kinnitas hiljem Twitteris, et Ukraina pole enam kunagi üksi.
Samuti kinnitas Saksa kantsler Olaf Scholz Twitteri kaudu, et Saksamaa seisab koos Ukrainaga nii kaua kui vaja.
Zelenski osaleb neljapäeval Euroopa Liidu tippkohtumisel
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on neljapäeval Brüsselis ning kohtub selle käigus mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide liidritega. Suure tõenäosusega on jututeemade keskmes Ukrainale antav täiendav relvaabi.
Volodõmõr Zelenski tegi kolmapäeval üllatusvisiidi Londonisse, mille raames kohtus Ukraina president Briti peaministri Rishi Sunakiga, pidas parlamendile kõne ning kutsus britte üles andma Ukrainale hävituslennukeid. Zelenski suundus seejärel Pariisi kohtuma Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ning Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid lubasid mõlemad Ukrainat jätkuvalt toetada.
Ühe prantsuse diplomaadi kinnitusel arutas Ukraina president Saksa ja Prantsuse liidritega Ukraina pikaajalisi sõjalisi plaane ning relvastusvajadusi, teatas Politico.
Prantsusmaa on hiljuti andnud Ukrainale 12 Caesar iseliikursuurtükki ning kinnitanud, et hävituslennukite saatmine Ukrainale pole välistatud. Kuna Prantsusmaa loobub samm-haaval Mirage 2000 kasutamisest, siis oleks nende lennukite andmine üks võimalus.
Zelenski: britid lubasid anda Ukrainale pikamaa relvastust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Suurbritannia lubas saata Ukrainale veel suures kogus soomukeid, pikamaa relvi ning samuti asuvad britid Ukraina piloote välja õpetama.
Volodõmõr Zelenski kinnitas, et tegu on selge signaaliga nii Ukrainale kui ka Ühendkuningriigile, et minnakse koos edasi raskel teel võiduni. Ukraina president allkirjastas Londoni visiidi raames Briti peaministri Rishi Sunakiga Londoni deklaratsiooni, mis peaks süvendama kahe riigi vahel toimivat partnerlust, teatas Ukrainska Pravda.
Zelenski: las Venemaa kardab meie pealetunge
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas pressikonverentsil Briti Bovington Camp sõjaväebaasis, et Ukraina ei saa relvastust mitte Venemaa pealetungi ootuses, vaid hoopis Venemaa peab kartma Ukraina edasiseid rünnakuid ning mõtlema selle üle kuidas Ukraina territooriumilt lahkuda.
Volodõmõr Zelenski sõnul elab Ukraina pidevas sõjaolukorras ning kui küsida millal on oodata pealetungi, siis küsis ta retooriliselt: “Millal on see üldse lõppenud. See oli vaid teise intensiivsusega. Las venelased istuvad ja imestavad millal Ukraina pealetung algab.”
Saksamaa korraldab järgmisel nädalal “tankikohtumise” Ukrainale tankide saatmise arutamiseks
Saksa kaitseminister Boris Pistorius teatas kolmapäeval, et järgmisel nädalal korraldatakse tankikohtumine, mille käigus Saksamaa, Poola ja Ukraina esindajad arutavad lääneriikide tankide tarneid Ukrainale. Kohtumisele kutsutakse ka teised liitlasriigid, kes on väljendanud huvi saata enda Leopard 2 tanke Ukrainale, vahendas The Kyiv Independent.
Portugal saadab Ukrainale kolm Leopard 2 tanki
Portugali peaminister Antonio Costa kinnitas kolmapäeval, et riik saadab Ukrainale kolm Leopard 2 tanki. Reutersi teatel kinnitas Portugal tankide saatmise kui olid pidanud kõnelusi Saksamaaga, et saada vajalikud varuosad Leopardite remondiks.
Eraldiseisvalt teatas Bloomberg, et Saksamaa on mures kas mitme riigi peale suudetakse ikkagi lubatud 62 Leopard 2 tanki Ukrainale saata. Seda eelkõige just teiste riikide pärast, keda Berliin nüüd survestab.
ISW: Vene väed läksid Luhanskis pealetungile
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute hinnangul asusid Vene väed Luhanski oblastis pealetungile, kuid Ukraina väed ei luba neil edu saavutada.
ISW analüütikud märkisid oma uusimas rindeülevaates, et Vene väed on võtnud taas initsiatiivi Ukrainas ning asusid suuremale pealetungile Luhanski oblastis. Venemaa sõjaliste operatsioonide tempo Svatove-Kreminna liinil Luhanski oblasti lääneosas on märgatavalt kasvanud ning mõnedes kohtades on Vene väed vähesel määral edenenud.
Kuna Vene väed on kaasanud pealetungioperatsioonide tarbeks vähemalt kolm suurt diviisi, siis võib öelda, et Venemaa pealetung Ukrainas on alanud. Samas ei pruugi Vene väed madala sõjalise võimekuse tõttu kaugele jõuda, hindavad eksperdid. Vene vägede kulmineerimine omakorda võimaldaks Ukraina vägedele teha oma vastupealetunge.
Eraldiseisvalt toob mõttekoda esile, et isehakanud Donetski “rahvavabariigi” relvajõududele allutati üks Vene suurtükipataljon, mis on mõeldud tugevdama antud kaotusi kandnud formatsiooni.
ISW rõhutab, et varem pole nähtud Vene enda üksuseid separatistide väejuhatuse kontrolli alla. Asjaolu, et seekord sedasi juhtus viitab ISW analüütikute sõnul separatistide suutmatusele enda kaotusi Donetski ja Luhanski oblastite territooriumitelt ise korvata. Samuti on määravaks teguriks seniste Donetski ja Luhanski separatistlike vägede madal võitlusvõime.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 910 sõdurit ja kaheksa suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 135010 (võrdlus eelmise päevaga + 910);
– tankid 3255 (+2);
– jalaväe lahingumasinad 6468 (+10);
– lennukid 295 (+0);
– kopterid 285 (+0);
– suurtükisüsteemid 2244 (+8);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 463 (+2)
– õhutõrjesüsteemid 232 (+4);
– operatiivtaktikalised droonid 1967 (+6)
– tiibraketid 796 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5121 (+9);
– laevad / paadid 18 (+0);
– eritehnika 211 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Rootsi parlament kiitis heaks 4,3 miljardi krooni suuruse abipaketi Ukrainale
Rootsi parlament kiitis kolmapäeval heaks suure abipaketi Ukrainale. Riksdag kiitis ühehäälselt heaks eelnõu, mille kohaselt saadab Stockholm kiievile sõjalist abi 4,3 miljardi krooni ehk ligikaudu 380 miljoni euro ulatuses. Abipaketis on tankitõrjerelvi, demineerimisseadmeid, Stridsfordon 90 soomukeid ja Acher iseliikursuurtükke. See on juba kümnes sõjalise abi pakett Rootsilt Ukrainale.
Rootsi valitsus teatas abipaketist algselt jaanuari keskel.
Wee.ww
