Marko Mihkelsoni abikaasa Tuuli Mihkelsoni AVALDUS Head sõbrad ja tuttavad!
Viimane ööpäev on olnud minu senise elu kõige ebameeldivam, kui jätta kõrvale päev, mil mu laste isa 6-nädalase ja 3-aastase lapse kõrvalt päevapealt armukese juurde lahkus, või 4-kuuline periood, mil isa lihtsalt keeldus mu lapsi minu juurde lubamast, viidates mh headele mängutingimustele tema suvekodus. Lahata oma sassis peresuhteid avalikult ajakirjanduses on iiveldama panevalt vastik. Lugeda mulle tundmatute poliitikute ja ajakirjanike hinnanguid ning targutamist teemal, mille tegelikest detailidest nad midagi ei tea – ma siiralt loodan, et need inimesed ei leia kunagi ennast sarnasest olukorrast.
Igatahes, kuna olen sattunud enda tahte vastaselt nendes lugudes osaliseks, siis soovin anda siin oma selgituse. Tegu on üdini inetu looga, mis keerleb minu ja minu endise elukaaslase Taavi Einaste ühiste laste hooldusõiguse üle. Lähemad sõbrad teavad, et meie suhted Taaviga on kahjuks olnud viimastel aastatel pehmelt öeldes teravad ning vaidlus laste hooldusõiguse üle jõudis isegi Riigikohtuni. Üheski kohtuastmes ei rahuldanud Taavi soovi saada laste ainuhooldajaks. Samuti teavad sõbrad ja ka paljud valdkonna spetsialistid (sh Ohvriabi ja Tallinna Naiste Kriisikodu inimesed) kogu selle loo taga peituvast aastatepikkusest vaimsest vägivallast. Mina ei ole kunagi soovinud sellest teemast avalikult rääkida ega kogetud vägivallale millegi negatiivsega vastata – peamiselt just soovist oma lapsi kaitsta. Selle asemel olen aastate jooksul endaga palju tööd teinud, loonud teisel katsel armastava ja kokkuhoidva pere, kus on võrdsus ja lugupidamine.
Kahjuks pole piirdunud asi ainult minu ründamise ja kohtuvaidlusega, vaid käiku on läinud ka palju inetumad võtted. Kuna minu abikaasa Marko on poliitik ja avaliku elu tegelane, on temale solgipange pähe kallamine kõige lihtsam. Saan teile kinnitada, et kõik väited, nagu oleks Marko kes teab mis põhjusel minu lapsi ebasobivalt pildistanud, ei vasta tõele ja seda on hinnanud ka politsei ja lastekaitse. Politsei nägi neid pilte ja sellega oli teema juba 2020. aastal suletud – nad ei soovinud isegi Markoga vestelda, ammugi mitte teda üle kuulata või uurimist algatada. Meediakanalitele viidud fotod on pärit minu telefoni pilve varundatud fotoalbumist (mis „sattus“ teadmata asjaoludel isa koju ja jäi sinna teadmata ajaks „kadunuks“), kust teine pool on ebaseaduslikult sisse logides leidnud mitme aasta fotode seast eraelulisi olukordi, mida endale sobivas (ja just tema poolt lapsi uskumatul kombel seksualiseerivas) kontekstis avalikkuse ette tuua.
Minu abikaasa ei ole teinud minu lastest ühtegi pilti, millest ma teadlik ei oleks või mis minul emana küsimusi oleks tekitanud.
Mul on siiralt kahju oma lastest, kes on selles isa soovil avalikkuse ette kistud loos tõelised ohvrid. Ma loodan, et nad suudavad kunagi oma vanematele andestada.
Olen saanud alates eilsest paljudelt sõpradelt ja tuttavatelt toetavat tagasisidet – tänan kogu südamest. Teie toetusest on hindamatult palju abi, et vastu pidada ja edasi minna.
Ma väga kahetsen, et ei arvestanud igapäevaselt oma perest pilte klõpsida pahatahtlike inimeste soovi ja võimalusega meie piltidele ligi pääseda ja neid enda õelate eesmärkide saavutamise tööriistana ära kasutada. Täna läbi valusate õppetundide targemana soovitan kõigil klõpsitud pilte üle vaadata selle pilguga, et kas keegi võiks saada neid soovi korral väga teistmoodi tõlgendada ja teile palju halba teha.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) tegi lapseealisest kohatuid pilte, teatasid neljapäeva õhtul paaritunnise vahega Postimees ja Eesti Päevaleht. Mihkelsoni sõnul on lugu seotud segamini peresuhete ja vaidlusega hooldusõiguse üle.
Postimees kirjutas, et mõni aasta tagasi avastas lapsevanem oma lapse mobiiltelefonist pilte, millel oli kujutatud last kohatutes poosides, seejuures oli lapseealine alasti või napis riietuses.
Postimees rõhutas, et Mihkelsoni suhtes ei algatatud kriminaalmenetlust, tegemist oli tsiviilküsimusega. Ehkki lapse üks vanematest pidas fotosid ülimalt häirivaks, teine samas mitte, on Postimehele teadaolevalt leitud, et kuigi Mihkelsoni käitumine on olnud ebamõistlik, see kuriteoks ei kvalifitseeru.
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi põhjendas artikli avaldamist sellega, et tuntud poliitiku valgustkartvad saladused on klassikaline võimalus šantaažiks. Ta kirjutab, et julgeolekukriisi taustal võib Eesti välispoliitika juhtide eraelus toimunud sündmustest potentsiaalselt saada ka julgeolekut puudutav küsimus.
“Kuna Eesti Vabariik ajab väärtuspõhist välispoliitikat, peavad ka meie välispoliitika juhid olema kristallpuhta taustaga,” märgib Hõbemägi.
Eesti Päevaleht kirjutas, et politsei järeldas, et fotode näol ei olnud tegu lapspornoga ning menetlus lõpetati.
Juhtunuga kursis olevate ekspertide hinnangutest tuleneb Eesti Päevalehe andmeil, et Mihkelsoni teguviis oli taunitav, kuid keegi neist ei lähe sellest oma hinnangutes kaugemale.
Ka kohus nõustus ajalehe teatel politsei ja prokuratuuriga, et tegu on eetiliselt taunitav ning situatsioonis, kus lapsel puudub teadmine tema alasti pildistamisest, tuleb eelkõige lähtuda lapse keha puutumatuse põhimõttest. Samas leidis kohus sedagi, et Mihkelson on olukorra tõsidusest aru saanud, vabandanud ja järeldused teinud.
Konkreetne vaidlus Mihkelsoni ja laste isa vahel lahenes kompromissiga, mille detailide avaldamine on kõigile osapooltele keelatud.
Mihkelson: lugu puudutab sassis peresuhteid
Marko Mihkelson avaldas neljapäeva õhtul sotsiaalmeedias selgitused ilmunule.
“Lugu ise puudutab sassis peresuhteid selle kõige räpasemas vormis ja motivaatoriks võitlus laste hooldusõiguse üle. Materjalide süstemaatilise meediasse pakkumise taga on laste isa ja tema tänane elukaaslane,” kirjutas Mihkelson.
“Hooldusõigusvaidlus, mis kestis isa kaebuste tõttu riigikohtuni, lõppes ema võiduga ja isa soov emalt lapsi ära võtta ei läinud läbi,” lisas ta.
Mihkelsoni sõnul pole ta siiani avalikult lugu kommenteerinud laste kaitsmise eesmärgil.
“Olen ennekõike laste kaitsmise eesmärgil seni hoidunud omapoolsest igasugusest avalikust kaitsest, kuid pidanud viimase kolme aasta jooksul lugu põhjalikult selgitama lugematu hulk kordi. Seejuures on neid fotosid hinnanud ka pädevad ametkonnad ning õiguserikkumisi pole leitud. Olen loobunud ka oma õigusnõustajate soovitusest pöörduda ise politseisse, et teise poole suhtes alustada menetlust sõnumisaladuse rikkumise asjus.”
Mihkelsoni sõnul on ta toimunust teavitanud ka Reformierakonna juhtkonda. “Seetõttu ei saa rääkida julgeolekuriskist või võimalusest mind minu tööalases tegevuses mõjutada,” lisas ta.
Maskid on langenud ja teatud mõttes tunnen esimest korda viimase kolme aasta jooksul kergendust, sest saan rääkida terrorist, mille all olen pidanud elama.
Täna Postimehes avaldatud „kõmulugu“ on viimase 3 aasta jooksul pakutud pea kõigisse suurematesse Eesti meediakanalitesse. Mitmed ajakirjanikud on seda teemat lähemalt uurinud ja, nähes selle taga räpast manipulatsiooni, teema avaldamisest loobunud. Seejuures on teema kajastamistest otsustanud loobuda eelmine Postimehe peatoimetaja. Kaebusi on kontrollinud nii politsei kui lastekaitse ning ka seal on kõik kahtlused kummutatud. Kahjuks avanes minu ründajatel uus võimalus kui Postimehe peatoimetajaks asus Priit Hõbemägi, kelle juhtimisel on Postimehe toimetuses taas „uued luuad“ pühkimas.
Lugu ise puudutab sassis peresuhteid selle kõige räpasemas vormis ja motivaatoriks võitlus laste hooldusõiguse üle. Materjalide süstemaatilise meediasse pakkumise taga on laste isa ja tema tänane elukaaslane. Väliselt kenad, viisakad ja ühiskonnas lugupeetud inimesed, kelle tuttavatele tuleb nende tegelik pale ilmselt šokina. Meile tuli ka.
Meediale on lekitatud ema isiklikust mobiiltelefonist materjale, kust on otsitud mitme aasta jooksul tehtud fotosid ema ja lapse isiklikust elust. Antud fotodele on laste isa saanud ligi läbi pettuse ja usalduse kuritarvitamise ning asunud neid laialt levitama. Tõenäoliselt on selline võõrastes fotodes ja kirjades tuhnimine ka kuritegu.
Olen ennekõike laste kaitsmise eesmärgil seni hoidunud omapoolsest igasugusest avalikust kaitsest, kuid pidanud viimase kolme aasta jooksul lugu põhjalikult selgitama lugematu hulk kordi. Seejuures on neid fotosid hinnanud ka pädevad ametkonnad ning õiguserikkumisi pole leitud. Olen loobunud ka oma õigusnõustajate soovitusest pöörduda ise politseisse, et teise poole suhtes alustada menetlust sõnumisaladuse rikkumise asjus. Seda kõik sooviga kaitsta lapsi avaliku tähelepanu eest ja lootuses, et laste isa tuleb mõistusele.
Kuna vastaspool on oma rünnakutes püüdnud kasutada ära ka politsei, prokuratuuri ja kohturessursse, on nende süüdistuste alusetusega kursis ka kõik nimetatud instantside esindajad. Väga oluline fakt on, et politsei ega prokuratuur ei pidanud vajalikuks algatada menetlust. Hooldusõigusvaidlus, mis kestis isa kaebuste tõttu Riigikohtuni, lõppes ema võiduga ja isa soov emalt lapsi ära võtta ei läinud läbi. Samuti olen teavitanud oma erakonna juhtkonda. Seetõttu ei saa rääkida julgeolekuriskist või võimalusest mind minu tööalases tegevuses mõjutada.
Poliitiku ja endise ajakirjanikuna oman paksu nahka ning tean hästi avaliku ametiga kaasevat mudaloopimist, aga ka vastutust. Nii nagu kolme aasta jooksul on tõde võitnud, nii saab see olema ka nüüd.
Err.ee