Portugalis on alates vaktsineerimise algusest surnud koroonasse juba 467 täielikult vaktsineeritud inimest. Sellele vaatamata on vaktsineerituna tõenäosus koroonasse surra 2-4 korda väiksem kui vaktsineerimata.
Nimetatud 467 surmast 126 olid septembrikuus, mil täielikult vaktsineeritute osakaal oli 58 protsenti kõikidest koroonasurmadest, vahendab Portugal Resident.
See kogus on suurem kui osaliselt vaktsineeritute (13 surma, 6 protsenti) puhul. Ehk teisisõnu: vaktsineerituid suri rohkem kui vaktsineerimata inimesi.
Vaktsineeritute kõrget suremust põhjendab asjaolu, et vaktsiini mõju ajaga kiiresti väheneb, eriti vanemaealiste hulgas. Portugalis on kahe doosiga vaktsineeritud 85 protsenti elanikkonnast, see on kõrgeim tase maailmas. Ehk oht surra vaktsineerituna on suurem kui vaktsineerimata olekus.
Portugali kogemus näitab, et vaktsineerimine ei hoia ära haigestumist. Samuti on selgunud, et vaktsineerimine ei hoia ära nakkuse levikut.
Teadusväljaandes European Journal of Epidemiology avaldatud värskest uuringust tuleb välja, et kõrge vaktsineeritus ei tähenda väiksemat haigestumist, pigem vastupidi.
Islandil ja Portugalis on üle 75 protsendi elanikkonnast täielikult vaktsineeritud, aga haigestumus on kõrgem kui Vietnamis või Lõuna-Aafrikas, kus ainult 10 protsenti on vaktsineeritud.
Uuringust tuleb välja USA näitel, et kõrgem vaktsineeritus ei tähenda väiksemat haigestumist. Statistika näitab, et kõrge vaktsineeritusega riikides on ka kõrgem nakatumiste arv, samas kui madala vaktsineeritusega riikides on koroona levik väiksem.
Portugalis on kõrgema vaktsineeritusega hakanud koroonaga nakatumiste arv kasvama. Nüüd sõltub kõik sellest, milliseks kujuneb nakkuse levik oktoobris. USA uuringu põhjal ei avalda vaktsineeritus erilist mõju nakkuse levikule, mis tähendab, et koroona leviku piiramiseks tuleb kasutada muid meetodeid.
Uuringu järeldustest selgub, et elanikkonna vaktsineerimine peab toimuma leebelt ja lugupidavalt. Inimeste sildistamine teeb rohkem halba kui head. Lisaks aitavad muud meetmed nagu isiklik hügieen, distantsi hoidmine ja kätepesu ning testimine ära hoida nakkushaiguste levikut, nii nagu on viimased 100 aastat toime tuldud hooajalise gripiviirusega, mis hakkas levima 1918. aastal.
Allikas: Eestinen.fi
