Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on Poolas surnud hiljaaegu linnugrippi vähemalt 11 kassi ja veel 14 haiget kassi kaastundest hukatud. Eesti põllumajandus- ja toiduamet (PTA) soovitab kodumaistel lemmikloomadel silma peal hoida ning vajadusel kasse siseruumides hoida.
Kokku võeti Poolas proovid 46 haigelt kassilt ja ühelt karakalilt. Linnugripiga oli nakatunud 29 kassi ehk 62 protsenti uuritud loomadest. Positiivsed proovid tulid 13 eripiirkonnast üle kogu riigi. Viimane tähendab, et ebatavaliselt surmav viirus on Poolas laialdaselt levinud. Nakatunud kassidel esines hingamisraskusi, verist kõhulahtisust ja närvihäireid, teatas WHO.
Kuidas kassid nakatuda võisid, pole veel teada. Arvatavasti puutusid nad kokku nakatunud lindudega või sõid viirusega saastunud toitu. Poola võimude teatel olid 25 hukkunud kassist kaks õuekassid ja 18 toakassid, kes pääsesid rõdule, verandale või aeda. Viit kassi ei lastud kodust üldse välja ja seitse kassi võisid omanike hinnangul mingit moodi kokku puutuda lindudega.
Kõik nakatunud kassidega kokku puutunud inimesed peavad oma tervist jälgima. Möödunud kolmapäevase seisuga polnud mitte ükski nakkusega kokku puutunud 70 inimesest linnugripi sümptomitest teatanud. WHO teatel pole maailmas esinenud veel mitte ühtegi juhtumit, kus linnugripp kandub kassilt edasi inimesele. Inimesed nakatuvad linnugrippi endiselt väga harva.
Nõnda hindab WHO, et üldise elanikkonna puhul on oht linnugripiga nakatuda Poolas praegu väike. Seetõttu ei tuleks ka mingisuguseid lisameetmeid kasutusele võtta. Lemmikloomi tuleks võimalusel kodus hoida. Terviseorganisatsioon toonitas siiski, et hinnang võib veel muutuda.
Tekkida võib inimest nakatav hübriidviirus
Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak märkis, et kassid puutuvad linnugripiga eelkõige kokku looduses, kus loom võib jahtida ja seejärel süüa nakatunud linde. Samuti võib kass süüa saastunud raipeid. “Tõepoolest on tulnud teateid, et kümnetel kassidel on leitud linnugripp ja paljud neist on kas surnud või siis on neil aidatud surra,” lausus Varjak ERR-ile.
Viroloogi sõnul on praegu leviva tüve kohta veel vara öelda, kui tõsist ohtu see endast kassidele kujutab. Piisavalt põhjalikke uuringuid pole selleks veel tehtud. “Ajalooliselt peaks enamikul juhtudel jääma suremus linnugrippi kasside seas alla ühe protsendi. Küll aga on teada suuri puhanguid, kus suremus tõusis kümneid protsente. Lisaks on oluline see, kui suure hulga viirusosakestega kass kokku puutub. Mida rohkem osakesi, seda suurem risk,” märkis Varjak.
Varjak toonitas, et praegu levival tüvel hoitakse silma peal, et see inimesele ei hüppaks. “Praegune tüvi ei tohiks otse inimesele tulla. Oht tekib aga siis, kui leviv linnugripp rekombineerub mõne inimese gripiga, luues hübriidviiruse. Ohtlikuks peetakse näiteks seafarme, sest sead võivad nakatuda nii linnugripi kui ka inimese gripiga. Seeläbi tekib võimalus uudsete omadustega viiruse tekkeks,” nentis professor.
“Umbes iga kümne aasta tagant leiab seda sorti sündmus ka aset. Õnneks enamik neist pole eriti ohtlikud, aga näiteks sada aastat tagasi levinud Hispaania gripp tappis miljoneid inimesi ja see oli osaliselt linnugripi päritoluga,” lisas ta.
Praegu levivasse linnugrippi on Varjaku sõnul nakatunud erinevad loomad: kodukassid, ilvesed, tiigrid, mingid, karud, hülged, delfiinid. “Praegu teame me viiruse leviku kohta rohkem kui varem, kuna suudame paremini testida ja analüüsida. Paraku loovad inimesed ise tingimusi viiruste arenguks. Suurfarmid sobivad näiteks väga hästi uute gripitüvede tekkeks,” võttis teadlane kokku.
Linnugrippi esineb imetajatel üha sagedamini
PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnas, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) aruande kohaselt on linnugripi viiruse ülekande juhtumid inimesele äärmiselt harvad. Seetõttu on need ametid hinnanud inimesele nakatumise riski madalaks.
“Siiski võib viiruse ülekandmine lindudelt imetajatele viidata käimasolevale evolutsiooniprotsessile või viiruse paremale kohanemisvõimele, mis on tõsine murekoht. Nakatunud imetajaliigid on peamiselt need, kes jahivad metslinde, toituvad surnud metslindudest või teevad mõlemat,” ütles Kalda ERR-ile.
PTA andmetel on Eestis tuvastatud imetajatel linnugrippi nakatumine 2021. aastal ühel rebasel Hiiumaal. “Meie naabritest on Läti samuti tuvastanud lindude grippi rebasel, Soome saarmal, ilvesel ja ka viies karusloomakasvanduses nii sinirebasel kui ka Ameerika naaritsal. Seni on lindude gripi põhiliselt tuvastatud rebastel, kel esinesid kõrvalnähud, mis lõppesid looma surmaga või nad juba leiti surnuna,” lisas Kalda.
EFSA hinnangul on imetajatel linnugripi tuvastamine tõusuteel. Linnugrippi on leitud veel ka kassil, koeral, mägral, tuhkrul, hülgel ja koduseal.
Kalda sõnul peaks kassi- ja koerapidajad hoiduma andmast lemmikloomale toorest linnuliha või rupsi. “Piirkondades, kus on kinnitust leidnud lindude gripi viiruse ulatuslik levik, tuleks vältida kokkupuudet surnud või haigete loomadega ning pidada koeri rihma otsas ja hoida kasse siseruumides,” toonitas Kalda.
Err.ee
