Liikluspolitsei alustab esmaspäeval kogu nädala kestvat aktsiooni, mille käigus püütakse inimeste viidatud teelõikudel ohjeldada kihutajaid. Aprilli alguses andis politsei- ja piirivalveamet (PPA) võimaluse liiklustalgute raames kõigil soovijate interaktiivse kaardi peal märkida ära liiklusohtlikke kohti ning nüüd asub politsei nendel lõikudel tegevusse.
“Kui varasemalt on liiklustalgud kestnud ühe ööpäeva, siis tänavu pühendame sellele terve nädala. Nii jõuame kontrollida põhjalikumalt rohkem kohti, olla rohkem nähtaval ning seeläbi rahustada liiklust,” ütles politseikolonelleitnant Sirle Loigo ERR-ile. “Igal aastal tuleb tänu liiklustalgutele meie töölauale ka selliseid kohti, mille kontrollimise peale me ise ei oleks tulnud, kuid just talgutel avastame, et tõesti seal on probleem ja see jääb meile ka edaspidi töösse,” lisas ta.
Loigo sõnul on politsei jaoks liiklustalgute eesmärk koostöös kogukonnaga midagi ühiselt ära teha ja panna inimesi kampaania raames mõtlema ohutu liiklemise peale.
“Kuivõrd igal aastal tuleb meie kaardirakendusele tuhandeid tähelepanekuid, on see märk sellest, et teeme õiget asja ja inimesed soovivad ühiselt panustades liiklust turvalisemaks muuta,” märkis ta.
Ohtlikke kohti märgiti tuhandeid
Kui eelmisel aastal anti liiklustalgute veebilehe kaudu üle Eesti teada rohkem kui 3600 kohast, kus autojuhid kipuvad kihutama, siis tänavu 3.-6. aprillini märgiti selliseid lõike ligi 2500.
Loigo ütles, et tavaliselt teeb politsei liiklustalguid kevadel, kui asfalt on taas kuiv ja ilmad kevadiselt soojad ning autojuhid kipuvad rohkem kihutama ja suureneb inimkannatanutega liiklusõnnetusete arv.
“Möödunud aastal alanud sõja tõttu tegime mullu liiklustalgud erandkorras sügisel, septembris. Siis rahustasid politseinikud liiklust 1154 paigas üle Eesti. Kokku peatati tol päeval 934 rikkujat, fikseeriti 416 kiiruseületust, lisaks vesteldi veel sama paljude juhtidega, kes kiirusepiirangu vastu eksisid,” rääkis politseikolonelleitnant.
“Talgute eesmärk ei ole sõidukijuhte trahvida, vaid liiklusohutust tõsta ning sageli piisabki sellest, kui politseinik võtab kiiruseületajaga kontakti ja hoiatab ning edaspidi hoiab sõidukijuht spidomeetril palju tähelepanelikumalt silma peal,” märkis Loigo.
Kihutamiskohad korduva iga aasta
Loigo selgitas ka, et kohad, millest politseile iga aasta teada antakse, on sarnased.
“Näiteks on viimastel aastatel enim märkeid saanud suured magistraalid Tallinnas – Pärnu maantee, Paldiski maantee, A. H. Tammsaare tee, Sõpruse puiestee. Reeglina neid kohti, kus sõidukijuhtide jalg ikka ja jälle raskeks muutub, iseloomustabki lai ja mitmerealine sõidutee,” tõdes ta.
“Samas tuleb mahult kõige rohkem tähelepanekuid väiksematelt majadevahelistelt tänavatelt, kus on kodud, mis tähendab, et inimesed väga hoolivad oma kodukoha turvalisusest,” lisas Loigo.
Tema sõnul on varasemad aastad on näidanud, et enim edastavad inimesed kaardirakenduse kaudu tähelepanekuid just linnaruumist, kus lubatud piirkiirus on 30km/h või 50km/h. “See on väga murettekitav, sest seal liigub kõige enam jalakäijaid ja iga ületatud kilomeeter tunnis toob kaasa tõsisemad vigastused,” ütles Loigo.
“Küll aga peab tõdema, et neid kohti, kus Eestis üldse kiirust ei ületata, on väga vähe. Paraku on kiiruseületamine meil sotsiaalne norm, mille vastu politsei igapäevaselt tööd teeb,” märkis Loigo.
Koostöö Tallinnaga
Küsimusele, kas politsei teeb liiklusohtlike ja kihutamist võimaldavate kohtade ümberkujundamisel koostööd ka omavalitsustega, vastas politsei esindaja jaatavalt: “Jah, oleme ikka oma tähelepanekuid ja ideid ka kohalikele omavalitustele edastanud. Kvartalisisestel teedel on ka omavalitused ise näidanud initsiatiivi ja ehitanud künniseid, et sõidukiirust madalamaks tuua.”
“Näiteks hiljuti tegi politsei Tallinna transpordiametile ettepaneku tuua suurim lubatud sõidukiirus madalamaks Tallinnas Pärnu maanteel alates viaduktist kuni kesklinnani. Samuti ka Peterburi teel T1 juures,” lisas ta.
“Kuid liikluses on tulemusi ja tehtud töö mõjusid näha pika aja peale. Näiteks kui veel 20 aastat tagasi oli turvavööta ja purjus peaga sõit okei, siis täna ei pea keegi seda enam normaalseks. Nõnda on loodetavasti ka kiiruseületamisega ning liiklustalgud on üks osa sellest, kuidas me üheskoos kogukonnaga selle normi muutumist mõjutame,” rõhutas Loigo.
Allikas. Err.ee
