Politsei pidas Pärnus kinni viis Usbekistani ja neli Afganistani kodanikku, kes olid Eestisse tulnud ebaseaduslikult.
Selle nädala esmaspäeval, 28. veebruaril Pärnumaal piirialal pistelist kontrolli tehes tuvastas politseipatrull ühest sõidukist viis Usbekistani kodanikku, kes enda sõnul soovisid tulla Eestisse tööle. „Kontrollimisel selgus, et ühelgi autos olnud viiest mehest ei olnud Eestisse tulemiseks ega siin töötamiseks seaduslikku alust,“ rääkis Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters. Meestele tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning neile kehtestati kolmeks kuuks Schengeni riikidesse sisenemise keeld.
Lisaks neile tuvastas politsei eelmisel nädalal Pärnus neli riigis ebaseaduslikult viibinud Afganistani kodanikku. 23. veebruaril sai häirekeskus teate, et Pärnu linnas tanklas soovivad kaks inimest politseid, et küsida abi Saksamaale sõitmise osas. „Kohale läinud politseinikud tegid kindlaks, et kummalgi mehel ei olnud reisidokumente, nad ei teadnud, mis riigis asuvad ja enda sõnul soovisid minna Saksamaale,“ rääkis Peters. Politsei pidas mehed asjaolude selgitamiseks ja isikutuvastuseks 48 tunniks kinni, misjärel tehti neile lahkumisettekirjutus ning kohaldati kolmeaastane Schengenisse sissesõidukeeld.
Meeste sõnul oli nendega koos Eestisse tulnud veel kaks inimest ning politsei leidis nad päev hiljem samuti Pärnu linnast. Petersi sõnul puudusid ka teisel kahel mehel reisidokumendid ja tõend Schengeni territooriumile legaalselt saabumise kohta. Meeste endi selgituse kohaselt soovisid nad minna Soome või Rootsi. „Nende kahe mehe isikuid praegu alles tuvastame, kuna neil olid kaasas võltsitud isikut tõendavad dokumendid. Pärast isikute kindlaks tegemist otsustame edasised tegevused,“ sõnas Peters.
Margo Peters rääkis, et politsei on seoses rändesurvega juba möödunud aasta suvest alates täiendavate jõududega kontrollinud Eestisse saabuvaid reisijaid ja sõidukeid. Samuti on piirialadel täiendavad patrullid väljas seoses Ukrainas toimuvaga. „Kindlasti teeme kõik endast oleneva, et sõja eest tulevad inimesed saaksid meilt piiril vajalikku abi ja nõustamist, kuid jälgime ja teeme tööd ka selleks, et Eestit ei saaks kasutada ebaseadusliku rände transiit- või sihtriigina,“ lisas Peters.
