Kui varem on Virumaal tabatud narkojoobes autojuhtide arv jäänud aasta kohta paarikümne kanti, siis selle aasta sügiseks on neid tabatud juba üle saja.
Statistilist kasvu selgitab ühelt poolt asjaolu, et politsei on Virumaal üleüldiselt narkootikumidega kaasnevate kahjude ennetamise, sealhulgas narkojoobes sõidukijuhtide tabamise terava pilgu alla võtnud. Joobes juhtide tabamisele suunatakse enam politsei ressursse ning ametnikele on läbi viidud ka sellesisulisi koolitusi.
Teisalt tehti tänavu koostöös kohalike haiglatega pingutusi, et seni keskmiselt paaritunnine protseduur narkojoobe kahtlusega autojuhi terviseseisundi kirjeldamisel saaks kordi kiiremini läbi viidud. Nii jääb politseile enam aega tööks tänavatel. Tulemused on kõnekad: Virumaal on tänavu sügiseks tabatud juba 111 narkojoobe kahtlusega autojuhti, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.
Jõhvi jaoskonna juht Andres Kliimant märkis, et narkojoobes autojuhi väljaselgitamiseks peab alustuseks patrullil olema hea vaist ja täpne silm detailidele. „Mõni joobes autojuht jääb kohe silma kahtlaste manöövritega. Teine sõidab igati korrektselt ja ei pälvi keskmise inimese poolt mingitki tähelepanu. Suhtluses politseiga on mõni narkojoobes sohver vaikne ja endassetõmbunud. Teine jällegi äärmiselt jutukas ja sõbralik. Seega üht kindlat tegurit, mis narkojoobes inimese reedaks, ei pruugi olla. Kõik sõltub tarvitamise sagedusest, aga sellestki, kui hästi inimene tarvitamist kõigi teiste eest varjata suudab,“ kirjeldas Kliimant.
Politseinikel on oma töös välja kujunenud kindlad nüansid, mida narkojoobes inimese tuvastamiseks peale pupillide ja süstimisjälgede vaadata. „Kui inimene käitub kahtlaselt ja tal on joobe tunnused, on alati põhjust teha kiirtest veendumaks, kas inimene on narkootikume tarvitanud või vajab hoopis oma terviseseisundist tulenevalt muud abi,“ märkis politseijuht.
Näiteks hiljuti kontrollis politsei Kohtla-Järvel autojuhti, kelle käitumine ja olek andsid patrullile üsna kindla veendumise, et tegu on narkojoobega. „Mehe silmade limaskest oli punakas ja ta ei suutnud pilku peatada pastapliiatsil, mida politseinik tema ees hoidis. Lisaks reaktsiooni- ja koordinatsioonihäiretele ta ka higistas kõvasti ja paistis haiglane. Kui arst teda mõni aeg hiljem terviseseisundi hindamiseks küsitles, tabasid meest juba kohtlased naeruhood. Esmane test ütles, et tegu võib olla amfetamiini ja kanepi tarvitamisega,“ kirjeldas politseimajor Andreas Kliimant.
Karistusseaduslik näeb olenemata, kas tegu on alkoholi- või narkojoobes autojuhiga, karistuseks rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkust vangistust. Juhul, kui tegu on korduv, võib rikkumine kaasa tuua koguni nelja-aastase vabadusekaotuse.
„Värskelt avaldatud reovee uuring kirjeldab narkootiliste ainete laia tarvitamist Eesti eripaigus ning võib vaid arvata, kui palju narkojoobes autojuhte tegelikult iga päev liikluses osaleb. Narkojoobes autojuht on aga sama ohtlik kui alkoholijoobes juht. Seepärast on oluline kindlasti numbril 112 teada anda, kui keegi märkab joobekahtlusega autojuhti. See võib päästa kellegi elu,“ märkis politseijuht.
