Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimeste krüptorahakotist kaovad suured summad. Lähemalt uurides selgub, et nende seadmed nagu arvuti või mobiiltelefon on nakatunud pahavaraga.
Hiljuti laekus politseile avaldus, et krüptorahakotist on omaniku teadmata kantud edasi 60 000 eurot. “Rahakoti omanik enda teada kellelegi oma paroole või muid andmeid jaganud ei ole. Sääraseid juhtumeid on veel, kahjud on varieerunud paarisajast kuni paarikümne tuhande euroni,“ kirjeldas Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt.
Krüptorahasse investeerimine ei ole tänapäeval midagi uut ning ka kelmid on avastanud kiire võimaluse tulu teenimiseks kergeusklike inimeste pealt. „Eelmainitud pealtnäha müstilised vargused on võimalikud siis, kui arvuti on nakatunud pahavaraga. Selleks ei pea rahaomanik isegi kuhugi oma andmeid sisestama, piisab vaid kahtlasele lingile vajutamisest. Taolisi linke edastatakse näiteks nii sotsiaalmeedias, e-kirja teel, SMS-i kui ka reklaamide kaudu, kuid tegelikult ei saada neid konkreetne inimene, vaid pahavaraga nakatunud seade,“ lisas Kelt.
Pahavaraga nakatumise vältimiseks on paar lihtsalt sammu, mida tasub meeles pidada. „Levinumad pahavaraga nakatanud linkidega kaasnevad üleskutsed on näiteks: „Kas siin videol oled sina?“ aga ka „Vaata, mis ma leidsin,“ mille juurde on lisatud aktiivne link. Enne kuhugi vajutamist soovitame saatjalt küsida, kas ta saatis selle lingi teadlikult ning millega võib olla tegu. Kriitiline tasub olla ka tundmatute failide avamisel ja ka alla laadimisel,“ selgitab politseinik.
Küberkuriteod on viimastel aastatel selges tõusutrendis ning nende vastu aitab ainult hea küberhügieen.
