Politsei pidi ka eelmisel aastal kontrollima avalikes siseruumides ja ühissõidukites maski kandmist ning selleks tuli leida võimalusi tavapärase korrakaitsetöö, sealhulgas liiklusjärelevalve arvelt, vahendab BNS.
Viljandi patrullitalituse juhi Silver Simuste sõnul tähendab koroonapiirangutest kinnipidamise kontroll politseile lisaülesandeid ning paratamatult mõjutab see tavapärast tööd. «Eks me ole pidanud teist aastat järjest sellega kohanema,» lausus ta. «Meie koostöö terviseametiga jätkub, aga kui politseinik on parasjagu poes maske kontrollimas, võib jääda midagi muud mujal märkamata.»
Viljandimaa teedel kontrollis politsei läinud aastal ligi 18 000 juhi kainust. Seda oli küll 1000 võrra rohkem kui 2020. aastal, aga 10 000 võrra vähem kui viimasel koroonaeelsel aastal. Tabati 188 joobes juhti ehk 36 juhti vähem kui aasta varem. Neist narkojoobes oli neli ehk kaks vähem.
«Hea on siinkohal välja tuua kodanike julgust anda politseile teada, kui on märgatud võimalikku purjus juhti. Nii saab politsei võimalikult kiiresti ohtlikule juhile jälile,» ütles Simuste.
Politsei registreeris mullu Viljandimaal 78 liiklusõnnetust, mida oli kolme võrra enam kui tunamullu. Politseile ei ole vaja teada anda avariidest, milles keegi pole kannatada saanud.
Vigastatuid oli 39 ehk viie võrra rohkem kui üle-eelmisel aastal. Avariides sai surma kolm inimest ehk sama palju kui tunamullu.
«Ideaalne oleks, kui avariides keegi ei hukkuks ja poleks vigastatuid. Paraku me ideaalses maailmas ei ela,» märkis Simuste. «Üldiselt on viimaste aastate liiklusõnnetuste statistika üsna stabiilne. Ühest küljest tuleb küll sõidukeid aina juurde, samas muutuvad liiklusolud paremaks. Näiteks lisandub ringristmikke, mis vähendavad raske õnnetuse võimalusi.»
Patrullitalituse juht nentis, et ehkki autojuht kui suurem ohuallikas peab alati veenduma ka jalakäija ohutuses, tuleb jalgsi liikujal samuti olla ettevaatlik ja sõidukitega arvestada. «Juhin tähelepanu, et liiklusseadus käsitleb ka sõidutee ületamise nõudeid, mis kutsub jalakäijat ettevaatlikkusele,» rääkis ta. «Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ning veenduma, et juht on teda märganud ja sõidutee ületamine on ohutu.»
Turvavöö kasutamine on Simuste kinnitusel muutunud aastatega iseenesestmõistetavaks, kuigi ikka leidub neid, kes seda ei tee. Mullu tabas politsei 89 niisugust inimest. Seda oli 38 inimese võrra rohkem kui tunamullu.
