Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on seadnud ambitsioonika eesmärgi – soovitakse aastaks 2028 suurendada bussisõitjate arvu kahekordseks. Selle saavutamiseks kaalutakse tasuta sõiduõiguse äravõtmist õpilastelt ja pensionäridelt, nagu selgitas keskuse direktor Andrus Nilisk.
Eelmisel aastal kasutas Põhja-Eesti ühistranspordikeskust, mis teenindab Harju-, Lääne-, Lääne-Viru- ja Raplamaad, 11 miljonit reisijat. Niliski sõnul on neil plaan sõitjate arvu suurendamiseks.
“Meie sihiks on seatud aasta 2028 esimene juuli, mil soovime teenindada 20 miljonit reisijat aastas,” ütles Nilisk.
Ta rõhutas, et bussireisijate arv on juba praegu kasvamas, näiteks eelmisel aastal tõusis see kümme protsenti. Nilisk usub, et tulevikus meelitab inimesi bussidele ka autokütuse hinna tõus, millele lisandub CO2 õhkupaiskamise tasu.
“Me ei tea täpselt selle suurust, kuid on räägitud summast kümnest sendist kuni pooleteise euroni,” selgitas Nilisk, rõhutades, et seda võimalust tuleks ära kasutada. “Kui autoga sõit muutub liiga kalliks, otsitakse alternatiive.”
Samas märkis Nilisk, et ambitsioonika plaani täitmiseks on vaja ka bussiliinidele lisateede rajamist. “Ühistranspordikeskuse selle aasta maht on umbes 20 miljonit liinikilomeetrit. Et teenindada 20 miljonit reisijat, oleks vaja vähemalt 25 miljonit liinikilomeetrit,” selgitas Nilisk. “Raha puudumine on endiselt takistuseks, kuigi vajadus on olemas,” lisas ta, kirjeldades suhtlust riigiga.
Nilisk rõhutas, et lahendus peitub poliitikute kätes. Ühistranspordil on alati rahapuudus olnud. Eelmise aasta lõpus eraldati valitsuse reservist lisaraha, kuid sel aastal on umbes sama suur puudujääk. Regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas jaanuaris, et bussitranspordi eelarves on puudu üle 20 miljoni euro.
Niliski sõnul ei tähenda see siiski seda, et ambitsioonikas plaan ebaõnnestuks. “Oleme esitanud ministeeriumile ettepaneku, kust võiks raha tulla. Praegu on see poliitikute otsustada,” ütles ta.
Ta juhtis tähelepanu sellele, et riigi esindajate sõnul peaks rong olema ühistranspordi põhiosa, kuid praegu on rongipiletid tasulised, samas kui maakonnabussides sõidavad õpilased ja pensionärid tasuta.
“Rong ei saa kunagi olla selgroog, kui maakonnabuss on tasuta,” väitis Nilisk. “Tõenäoliselt tuleb kaaluda kõikide bussisõitjate jaoks tasulise sõidu kehtestamist ning soodustuste ühtlustamist.”
Tasuta sõiduõigus rongis kehtib eelkooliealistele lastele, sügava või raske nägemispuudega inimestele ning kõigile puudega lastele. Pensionärid, õpilased ja üliõpilased saavad rongis sooduspileti.
Maakonnaliinidel saavad tasuta sõita kõik kuni 19-aastased ja vähemalt 63-aastased inimesed ning kõik vähemalt keskmise puudega inimesed.
“Arvestades, et kui kõik peaksid pileti ostma, väheneb sõitude arv umbes 20 protsenti,” tunnistas Nilisk, kuid lisas, et praegu ei pea 68 protsenti bussireisijatest piletit ostma. “Tegelikult peitub kogu see raha tasuta sõiduõiguses.”
Põhja-Eesti ühistranspordikeskus on arvutanud, et kui pensionärid ja õpilased peaksid pileti ostma, saaks keskus juurde umbes kolm miljonit eurot.
“Kui me saaksime need lisaraha liinivõrku suunata, oleks see suur võit,” ütles Nilisk. “Oleme arvutanud, et viie aasta pärast moodustaks piletitulu umbes 13 miljonit eurot. Kui kulud kasvavad 15 miljoni euro võrra, peaks riik lisama mõned miljonid, kuid inimestele saaks pakutav teenus märkimisväärselt paraneda.”
Kuid see nõuaks lisaraha. Uute liinikilomeetrite arvestamisel ja vedajatega sõlmitud lepingute kallinemisel oleks viie aasta pärast vaja umbes 15 miljonit eurot lisaraha, selgitas Nilisk.
