Eile tutvustati Harjumaa kõigi omavalitsuste ja regiooni riigiasutuste esindajatele muudatusettepanekuid hädaolukorraseaduses, arenguid Eesti Varude Keskuses, sotsiaalkindlustusameti psühhosotsiaalse kriisiabi teenust, tulevasi õppusi ja piirkonna omavalitsuste kriisiindeksit.
„Lisaks olulistele teemadele on ülimalt oluline olla ühtses infoväljas, et regioonis olevate riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste esindajad üksteist tunneksid ning omavahel koostööd teeksid,“ rõhutas kriisikomisjoni esimees, Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü.
Kriisikomisjoni peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi.
Kriiside reguleerimisega tegeletakse Eestis kahel tasandil: regionaalsel (neli regionaalset kriisikomisjoni) ja kohalikul tasandil (kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid). Eestis on neli regionaalset kriisikomisjoni, mida juhivad vastava regiooni päästekeskuse juhid. Kui tavaolukorras kogunevad regionaalsed kriisikomisjonid neljal korral aastas, siis koroonapandeemia ajal toimusid kriisikomisjonide erakorralised istungid peaaegu iganädalaselt.
