Haridus- ja teadusministeerium sai valmis ja esitas valitsusele määruse eelnõu, mille järgselt märgitakse edaspidi põhikooli lõpueksami tulemus lõputunnistuse hinnetelehele üksnes protsendina maksimaalsest tulemusest.
Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et muudatuse mõju aitab: (1) jagada lõputunnistuse hinnetelehel infot õpilase kõigi eksamisoorituse kohta; (2) parandada õppeasutuste jaoks õpilase tulemuse osas arusaadavust ja tõlgendamist; (3) parandada kogukonna ja riigi jaoks õppetöö tulemuste läbipaistvust.
Muudatuse kohaselt ei märgita tunnistusele põhikooli lõpueksami hinnet, vaid eksami sooritustulemus fikseeritakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest.
Loe ka: Erakonna juhid välistavad kategooriliselt igasuguse koostöö EKREga.
Loe ka: EKRE: Politico väited Prigožini ja EKRE seoste kohta on libauudis
Loe ka: Politico: Wagneri eraarmee boss Prigožin plaanis 2019. aastal EKRE kaudu infooperatsiooni
“Protsentide kasutuselevõtt on positiivne nihe suurema informatiivsuse suunas, mis võimaldab õpilasel saada täpsema informatsiooni oma (õpi)tulemuste kohta, et teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane.”
Näiteks hinde “3/rahuldav” asemel on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74 protsenti, mis on ministeeriumi hinnangul tunduvalt informatiivsem soorituse taseme kohta.
“Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse nii vastuvõtu korraldamisel kui ka näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise või muu taolise planeerimiseks.”
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse nii ühtse põhikooli lõpueksami kui vajadusel ka sooritatud korduseksami tulemus.
Kui õpilane saavutab ühtsel põhikooli lõpueksamil vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest, siis lõpetab õpilane põhikooli ja hinnetelehele kantakse ühtse põhikooli lõpueksami tulemus.
Kui õpilane ei saavuta ühtsel põhikooli lõpueksamil 50 protsenti maksimaalsest tulemusest ja õpilane sooritab põhikooli lõpetamiseks korduseksami koolieksamina, kantakse hinnetelehele nii ühtse põhikooli lõpueksami tulemus kui ka korduseksami tulemus.
Kui õpilane eksami ajal haigestub või ei saa eksamil osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, kantakse lõputunnistuse hinnetelehele korduseksami, st koolieksami tulemus.
Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada kolm lõpueksamit: eesti keele ja eesti keel teise keelena lõpueksam, matemaatika eksam ning üks eksam omal valikul.
Valikeksami saab sooritada vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena.
Eelnõu kriitika
Eelnõu kooskõlastustabelist ilmneb, et näiteks Eesti koolipsühholoogide ühing oli vastu 50 protsendi lävendi taastamisele ja soovitas “tungivalt viia 9. klassi lõpetamiseks vajaliku eksamitulemuse miinimumini ehk ühe protsendini”.
Ühing selgitas, et põhikooli lõpueksamil 50 protsendi lävendi taastamine tähendab väga palju nende laste jaoks, kes saavad üldhariduskoolis üldtuge, tõhustatud tuge või erituge.
“Lapsed, kes on vajanud kogu kooliaja suuremat tuge, vajavad ka lõpueksamitel tuge ning neid ei aita pingestatud olukord, kus tulemusest sõltub nende koolilõpetamine. Ka ei ole lahendus see, kui õpilane riigieksamil ebaõnnestub ja koolieksami sooritab, mis talle jõukohane tehakse. Õpiraskusega õpilaste enesehinnang on niigi habras ning läbikukkumise tunne tekitab morjendust, mitte motivatsiooni. Hirmutunne läbikukkumise ees suurendab ohtu veelgi enam ebaõnnestuda.”
Samuti juhib ühing kriitilist tähelepanu sellele, et esimese eksami läbi kukkudes puudub korduseksamil sisuline mõte.
“Korduseksamiga loome illusiooni, et siis ongi 50 protsenti käes. Ja samas on selge, et see, kes tegi riikliku esimese eksami 50 protsendie ja kes teeb lihtsama järeleksamieksami 50 protsendile, ei ole sama kaaluga tulemused. Võrreldava tulemuse saab siis, kui kõigil on sama töö.”
HTM vastas sellele kriitikale, et “peab oluliseks jätkuvat dialoogi erinevate valdkonna partneritega põhikooli lõpetamise tingimuste ja välishindamise teemal laiemalt”.
Err.ee
