Valitsuskabinet tegi põhimõttelise otsuse nõustuda Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekuga, et sel aastal toimuvad nii põhikooli lõpueksamid kui gümnaasiumi riigieksamid, et saada tagasisidet õppijate taseme kohta ning planeerida vajadusel tegevusi toe pakkumiseks. Ettepaneku kohaselt ei sõltuks sel õppeaastal põhikooli lõpetamine eksamitulemustest.
„Eesti haridussüsteemi suurim väljakutse on praegu individuaalne lähenemine meie õppijatele, et pakkuda igaühele tema vajadustele vastavat tuge. Just seetõttu on eksamid tänavu eriti olulised – nende peamine eesmärk anda väärtuslikku infot koroonakriisi mõju hindamiseks ning jätkutegevuste planeerimiseks,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
„Haridus- ja teadusministeeriumis on ette valmistatud väljumisstrateegia meie haridusmaastiku toetamiseks kriisi mõjude tasandamisel. Muuhulgas tähendab see nii lühikeste kui pikemaajaliste tasanduskursuste pakkumist neile gümnasistidele ja põhikoolilõpetajatele, kes ei ole kindlad oma teadmistes ja oskustes või kelle tulemused osutavad olulisele mahajäämusele,“ lisas ta. Väljumisstrateegias planeeritud tegevuste eesmärk on toetada nii õpetajaid kui õppijaid.
Minister meenutas, et meie lapsed ja noored on pidanud terve kooliaasta õppima väga ebakindlates tingimustes. Üleriiklik distantsõpe kestis küll vaid lühiajaliselt, et nakkusohu tõttu on paljud pidanud siiski lühemaid ja pikemaid perioode veetma nii distants- kui hübriidõppel. Eksamid pakuvad kõigile osapooltele võimalust kriisiolukorra mõju teadvustada ja pakkuda tulemuste põhjal tuge olukorra parandamiseks.
„Oleme suhelnud väga paljude huvigruppidega, et jõuda tänavuste lõpetajate jaoks parima lahenduseni,“ kommenteeris minister. „Enamik osapooli on seisukohal, et eksamid on vajalikud selleks, et saada väärtuslikku tagasisidet koroonakriisi mõju hindamiseks ning õppijate järelaitamise planeerimiseks. Oluline arutelukoht oli, kas põhikoolilõpetajad peaksid saama lõpueksami eest ka tunnistusele hinde. Loomulikult on õpetajate seas ka neid, kes sooviksid sel kevadel tavapärast kooli lõpetamist, mõistan ka neid,“ lisas ta.
Paljud huvigrupid, teiste seas Eesti koolijuhtide ühendus, Õpetajate liit, Eesti haridustöötajate liit, Eesti koolipsühholoogide ühing, Eesti emakeeleõpetajate selts, Eesti noorteühenduste liit, Eesti õpilasesinduste liit, Eesti üliõpilaskondade liit, Eesti puuetega inimeste koda ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on väljendanud seisukohta, et tänavu on mõistlik siduda põhikooli lõpueksamite tulemus lõpetamisest lahti.
Tavaliselt teisendatakse põhikoolieksamite tulemused numbrilisteks hinneteks ning põhikool saab lõpetada juhul, kui õpilane on saanud kolmel eksamil (eesti keele või eesti keel teise keelena, matemaatika ja valikeksam) vähemalt „rahuldava“ tulemuse. Sellel aastal plaani kohaselt punkte hinneteks ei teisendata. Tunnistusele kantakse sel juhul eksamil saavutatud punktid, ent lõpetamine ei sõltu tulemusest. Eesti keel teise keelena (B1-tasemel) eksamil 60% saavutamisel saab õpilane ka eesti keele tasemetunnistuse.
Edasiõppimiseks on siiski olulised nii tunnistusele kantud hinded kui eksamitulemus – isegi kui punktisumma ei ole lõpetamise tingimus, arvestavad paljud gümnaasiumid ja kutsekoolid kandideerijate puhul lisaks hinnetele ka sellega.
Erandkorras põhikooli lõpetamise tingimuste muutmiseks tuleb muuta vastavat määrust. Haridus- ja Teadusministeerium valmistab määruse muudatuse ette järgmiseks nädalaks.
Gümnaasiumi riigieksamid toimuvad tavapäraselt. Õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus.
Vastavalt möödunud aastal tehtud muudatusele ei ole ka sel aastal loovtöö sooritamine põhikooli lõpus ning õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine gümnaasiumis kooli lõpetamise tingimus, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel olukorrast tulenevalt võimalik.
