Foto Erik Peinar
Riigikogu ees kõnelenud Euroopa Komisjoni eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinik Piotr Serafin ütles, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve keskendub rohkem julgeolekule ja kaitsele ning piiririigid saavad piiri kaitseks lisaraha.
„Agressioonisõda Ukraina vastu, kaubanduspinged, tehnoloogilised nihked ja kliimamuutused kujundavad meie tööstusi ja ühiskondi ümber,“ lausus Serafin. Ta märkis, et Euroopa Komisjon esitas möödunud aasta juulis ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis viib Euroopa aastani 2035 ja sealt edasi. „Meie ettepaneku eesmärk on saavutada tasakaal. Toetame jätkuvalt neid poliitikasuundi, mis on osutunud edukaks, aga samal ajal reageerime uutele väljakutsetele: kaitse, julgeolek ja konkurentsivõime.“
Serafin lausus, et ELi eelarve tugevateks alussammasteks jäävad ettepanekus ühtekuuluvus ja põllumajandus, mille eelarved jäävad stabiilseks. „Uusi vahendeid suuname sinna, kus poliitiline nõudlus on kõige suurem: kaitse, julgeoleku, konkurentsivõime ja piirikaitse valdkonda,“ ütles Serafin. Ta märkis, et riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad ühendavad reformid ja investeeringud ühte raamistikku, sidudes ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja teised olulised programmid rahastamispaketti, mille kogumaht on 865 miljardit eurot.
„Tugevdamaks Euroopa suutlikkust ühistele väljakutsetele reageerida meie piiridel, lõimime me ka rahalised vahendid piiride, julgeoleku ja rände jaoks ning integreerime need riiklikesse ja piirkondlikesse partnerluskavadesse,“ lausus Serafin. „Euroopa Liidu liikmesriigid saavad eelnevalt kindlaksmääratud 34 miljardi euro suuruse toetuse rände- ja piirihalduse jaoks, mis on kolm korda suurem kui praegune rahastamispakett. Kahekordistame rahastust Frontexi agentuuri ja Europoli jaoks, vastavalt 12 miljardi ja 3 miljardi võrra. See ettepanek arvestab konkreetsete liikmesriikide vajadustega välispiiridel, eriti arvestades praegust geopoliitilist olukorda.“
Serafin sõnas, et Euroopa Komisjon tunnustab Eesti olulist rolli Euroopa Liidu välispiiri kaitses, mistõttu suurendab ettepanek ka piirihalduse, taristu ja kerksusmeetmete rahastust. Ta lisas, et riigid, mille naabriks on Venemaa või Valgevene, saavad lisaraha seoses konkreetsete väljakutsetega nii julgeoleku kui ka majandusarengu valdkonnas.
„Kaitse on nüüd Euroopa prioriteet ja see peegeldub selgelt ka arvudes,“ lausus Serafin. Ta osutas, et sõjaväelise liikuvuse parandamine saab lisaraha 18 miljardit eurot, mis on praegusega võrreldes kümme korda enam. „See tähendab teid, sildu, raudteid ja digitaristut, mis on mõeldud nii tsiviilisikutele kui ka kaitsele. Sõjaväeline liikuvus kinnitub Euroopa ühendamise rahastule, tagades, et ühenduvust, kerksust ja julgeolekut arendatakse koos,“ ütles Serafin ja viitas, et Eesti arendab Euroopa ühendamise rahastu kaudu raudteed Rail Baltic.
Volinik kõneles ka sellest, et Euroopa Liit on pühendunud Ukraina taastumise, kerksuse ja liikmesuse teekonnale. „Ukraina ei ole mitte ainult partner, see on osa meie jagatud julgeolekust. Ukraina toetamine on Euroopa enda stabiilsusesse investeerimine,“ ütles ta.
Serafini sõnul saab uus mitmeaastane finantsraamistik olema paindlikum ja reageerivam. Ta osutas kriisimehhanismile, mis võimaldab liikmesriikidel suurte šokkide korral pääseda Euroopa Liidu toetustele ligi väledalt, improviseerimata ja viivituseta.
„Sellisel ajal, kus me praegu elame, on ilmselge, et Euroopa Liidu eelarve peaks rohkem keskenduma julgeolekule ja kaitsele. Seda me praegu ka uue mitmeaastase finantseraamistiku ettepanekuga teeme. See on iseseisva Euroopa eelarve, sellise Euroopa eelarve, mis on võimeline suutma kaitsma oma territooriumi ja väärtushinnanguid ja on ühendatud taristu kaudu tuleviku mõttes ja on enesekindel oma võimekuses maailmas tegutseda.“
Serafini kõne järel algas Euroopa Liidu asjade komisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves“ arutelu, kus ettekande tegid Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna EL poliitika talituse juhataja Meelis Meigas ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali.
