Ravimiamet avalikustas tõenäoliselt esimesena EL-i ravimiametilt müügiloa saava Pfizeri/BioNTechi koroonavaktsiini levinumad kõrvaltoimed.
Nii Pfizeri kui ka teisena müügiluba ootava Moderna koroonavaktsiinid on mRNA vaktsiinid. Need on uut tüüpi vaktsiinid, millistega Eestil pole varem kokkupuudet olnud. Kui varasemates vaktsiinides on viiruseosake viidud inimese organismi valmiskujul, siis nüüd valgusünteesiks vajaliku informatsiooni ehk mRNA kujul, mis algatab rakus immuunvastuse.
Üldiselt loetakse vaktsiin heaks, kui selle efektiivsus on vähemalt 60 protsenti. Pfizeri vaktsiini efektiivsus on aga kõrgem: kuni 55-aastaste seas on tuvastatud 96,5-protsendiline ning üle 55-aastastel 93,7-protsendiline efektiivsus. Keskmiselt loetakse selle efekiivsuseks 95 protsenti. Kuna laste peal seda vaktsiini uuritud pole, siis lastele seda manustama ei hakata.
Lubatud efektiivsuse saavutamiseks on vajalik kaks doosi vaktsiini, mis tehakse 21-päevase intervalliga. Lõppefektiivsus saabub seitse päeva pärast teist doosi. Väike efektiivsus tekib küll ka juba esimese doosi järel, ent see pole piisav.
Paraku pole teada, kaua vaktsiini toime kestab. Uuringutes märgitud efektiivsus on kahe kuu jooksul. Pikaajalist efektiivsust (aasta, kaks aastat) ei ole aga saanud mõõta, sest nii pikka aega pole vaktsiini tootmisest lihtsalt möödunud veel. Küll aga jätkatakse vaktsiini efektiivsuse mõõtmist pikaajalises perspektiivis, et selgitada välja, kaua kaitse kestab.
Raporti järgi on Pfizeri vaktsiinil tuvastatud vaktsiinidele omased levinuimad kõrvaltoimed: süstikoha valulikkus, palavik, väsimus, peavalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Inimestel, keda need kõrvaltoimeid tabasid, möödusid need reeglina kahe päevaga, abi oli ka valuvaigistitest.
Loe edasi: Err.ee
