Tänasest jõustuvad hädaolukorra seaduse uuendused, mis laiendavad elutähtsa teenuse osutajate ringi ja suurendavad teenuste kättesaadavust kriisi ajal.
„Hädaolukorra seaduse uuendamisega astub nii täidesaatev võim, kohalikud omavalitsused kui elutähtsa teenuse osutajad pika sammu edasi Eesti kriisikindluse ja vastupanuvõime suurendamisel,“ ütles riigisekretär Taimar Peterkop.
„Eestis on nüüd kokku 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Kõik nad peavad kindlustama oma teenuste kättesaadavuse ka kriisi ajal. Samuti peavad kõik meie 79 kohalikku omavalitsust läbi mõtlema, kuidas kriisis tagada enda poolt pakutavaid hädavajalikke teenuseid. Kokkuvõttes tekib riigil tervikpilt Eestit ohustavatest riskidest, mida pidevalt uuendame. Kõik see aitab paremini kaitsta meie inimeste elu ja tervist ka ulatusliku kriisi ajal,“ lausus ta.
Tänasest lisanduvad elutähtsa teenuse nimekirja perearstiteenus, ravimite ja toiduga varustamine, samuti aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused.
Elutähtsa teenuse osutajate (ETOde) arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt. Praegu on nendest ettevõtjatest ETOd ainult suurtes, üle 10 000 elanikuga KOV-ides tegutsejad, edaspidi loetakse nendeks kõik valdkonna teenuse pakkujad.
Ka kõik ETOd peavad mh hakkama koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning olema valmis sõltumatuteks audititeks.
Edaspidi hakkab riik koostama üleriigilist riskianalüüsi, mille aluseks on asutuste ja kohalike omavalitsuste riskihinnangud.
Esimese riskianalüüsi peavad KOV-id koostama 30. juuniks 2025 ning uuendama seda vähemalt kord aastas.
KOV peab riskianalüüsis tooma välja ohud elutähtsatele teenustele, mille toimepidevuse eest ta oma territooriumil vastutab. KOV peab hindama riske kaugkütte ja veega varustamisele, kohaliku tee sõidetavusele ning kanalisatsioonile.
79st KOV-ist 33 korraldavad juba praegu elutähtsate teenuste toimepidevust, koostavad hädaolukorra lahendamise plaani ja korraldavad kriisireguleerimisõppusi.
Kõigi KOV-ide abistamiseks on riigikantselei tellimusel valminud riskide hindamise metoodika ja väljatöötamisel on IT-lahendus, et riskianalüüsi koostamine oleks hõlpsam.
Riske aitab omavalitsustel hinnata ka päästeamet ning need tuleb avalikustada, et kohalikud elanikud oleksid teadlikud võimalikest ohtudest, mis võivad nende piirkonda mõjutada.
Kriisiks valmistuda saab iga inimene, riigipoolsed käitumisjuhised kriisis hakkamasaamiseks on koondatud siia: https://www.olevalmis.ee/; ajakohast leiab kriisi ajal veebilehelt kriis.ee.
Tänasest jõustuv hädaolukorra seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024027
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
