“Tegelikult mul oli soov ja tahe abi otsida olemas ammu, kuid ma ei julgenud, ma kartsin. Isegi kui tegu ei olnud veel füüsilise vägivallaga, siis mina isiklikult kartsin seda inimest. Ma ei teadnud ju, mis ta tegelikult oma peas mõelda võis. Ma ei teadnud milliseid samme ta võib kasutusele võtta, kui ma oleksin juba varem ära läinud,” rääkis 15 aastat vägivaldses suhtes olnud Katre (nimi muudetud).
“Tegelikult lõpuks selgus see, et ma ei tea üldse, mis inimesega tegu on ja kas ta päriselt ongi inimene üldse,” tunnistas naine.
Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem paik maailmas. Katre koges pikka aega vaimset ning lõpuks ka füüsilist vägivalda. Ometigi ei tulnud otsus lahkuda ning abi otsida kergelt. Perevägivallast teavitab vaid 13% ohvritest.
Selle aasta jooksul on Eestis toime pandud üle kolme tuhande lähisuhtevägivalla kuriteo, Tallinnas üle 1300. Ööpäevas saab politsei umbes 20 lähisuhtevägivalla väljakutset. Põhja Prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa rõhutas, et tegelikult võiksid nendest asjadest rohkem teada anda ka lähedased inimesed. “Või siis ka need inimesed, kes on võib-olla natuke kaugemalt asja näinud, aga neil on see lugu teada. Sest paraku on ikkagi päris palju neid lugusid, kus teatatakse alles hiljem, kui on juba midagi traagilist juhtunud,” lisas Kaunismaa.
Raske lapsepõlv, alkohol ja isiksusehäired
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov leiab, et on oluline perevägivallast rääkida. “Me peame sellest rääkima pidevalt, kuid ma olen näinud seda, et inimesed ei muutu ainult tänu sellele, kui keegi on allkirjastanud petitsiooni, kui keegi pöörab selle tähelepanu või kui ühiskond on informeeritud paremini. Kahjuks sellest ei piisa. Ma olen näinud seda, et perevägivald kordub ja ta kordub päevast päeva ühes ja samas perekonnas. Põhjuseks on jällegi seesama alkohol, kuid teine probleem on ka isiksusehäired,” rääkis Popov.
Psühholoog Ülle Kalviku sõnul tulevad vägivallatsemise puhul väga paljud põhjused lapsepõlvest. “Kindlasti ka omad haiguslikud tagajärjed ja muidugi ka harjumuspärane käitumine. Kui ühiskond seda kuidagi soodustab, mitte, et ma süüdistaks siin ainult. Aga kui on ikka ümberringi sellised inimesed, kes leiavad, et on mehel oma roll ja naisel oma roll ja kui naine seda ei täida, siis on valesti, siis hakkavad igasugused probleemid peale. Ja tihti võimendub asi veel mingite ainete tarbimisel,” rääkis Kalvik.
Abi nii ohvrile kui vägivalla toimepanijale
Täna pakutakse abi nii ohvritele kui ka vägivalla toimepanijatele, et nad saaksid ka ise sellest vägivallamustrist lahti. Muutumise tõenäosus on suurem neil juhtudel kus inimestel jääb puudu lihtsalt suhtlus- ja konfliktilahendamise oskustest. Juhul, kui tegu on külma vägivallaga, on vägivallatseja muutumise tõenäosus väiksem.
“Peab ütlema, et ei maksa loota, et see muutus tekkib iseenesest. Siin ongi vaja ikkagi seda kõrvalist välist tuge ja sellist suunamist, milleks ongi need nõustamised ja tugigrupid. Meil on praegu ohvriabi juures vastav tugiliin. Kindlasti soovitan pöörduda näiteks telefonil 6606 077 ja siis juba vajadusel saab edasist infot ja saab liituda gruppidega,” täpsustas Reitelmann.
Naised, kes kogevad perevägivalda, võivad pöörduda Tallinna Naiste Tugikeskuse, Tallinna Naiste Kriisikodu või Ohvriabi poole. Samuti helistada Vägivalda kogenud naiste tugitelefonile ja kiire sekkumise vajadusel politseisse.
“Mina julgen öelda kõigepealt seda, et kui on ühised lapsed siis tuleb ennekõike mõelda laste peale. Iseendaga jõuab tegelikult hiljem tegeleda. Ja tol hetkel ei ole ruumi ega aega, et mõelda ainult iseenda peale. Kui tahta, et lapsed vähegi jääks terveks ja tulevikus saaks ise hakkama ja oleks tublid ja sama mustrit ei kordaks, siis pigem mõelda laste peale ja mitte karta otsida abi,” rääkis perevägivalla ohver Katre( nimi muudetud).
Oktoobri lõpu seisuga on tänavu Tallinna naiste tugikeskusesse ja tallinna naiste kriisikodusse pöördunud 660 naist. Järjest enam pöörduvad naised sinna just vaimse vägivalla tõttu. “See on iseenesest väga hea, et ei oodata, sest pikaajalisel vaimsel vägivallal on suur oht, et see kasvab ka füüsiliseks,” lisas Reitelmann.
Allikas. Pealinn.ee
