Perehüvitiste seaduse muudatused toovad riigile lisaks uuteks toetusteks minevale püsikulule ka suuremaid kulutusi tööjõule, sest seaduse kiire vastuvõtmine nõuab lisatööjõu palkamist.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis reedel ministeeriumitesse kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et riigi kulu perehüvitiste maksmiseks suureneb juba esimese kolme aastaga ligi saja miljoni euro võrra. See tähendab, et kui järgmisel, uute toetuste maksmise esimesel aastal, on lisakulu riigile 163,7 miljonit, siis 2026. aastal on see juba 225,8 miljonit eurot.
Kulutustest kõige suurema osa moodustab kolme- kuni kuuelapselise pere toetuse suurenemine 600 euroni, millele lisandub selle toetuse indekseerimine alates 2024. aasta maist. Aastal 2026. kulub ainuüksi sellele toetusele riigieelarvest 111,57 miljonit eurot.
Kuigi universaalse lastetoetuse kasuks otsustamisel tõid seadusemuudatuse eestvedajad ühe põhjusena välja madalad halduskulud, toob lastetoetuste maksmine riigile sadu tuhandeid eurosid lisanduvat palgakulu. Sotsiaalkaitseameti (SKA) ja tervise ja heaolu infosüsteemise keskuse (TEHIK) täiendavad tööjõukulud on järgmisel aastal 1 681 455 eurot ja 2026. aastal 562 372 eurot.
Järgmise aasta suur lisakulu on tingitud seaduse vastuvõtmise kiirusest. “Seaduse vastuvõtmisest muudatuste jõustumiseni ei jää SKA-le ja TEHIK-ule piisavat aega seaduse rakendamiseks vajalike IT-arenduste tegemiseks ja testimiseks, mistõttu rakendab SKA lasterikka pere toetuste menetlemisel ja väljamaksmisel 2023. aastal osaliselt ka manuaalmenetlust. SKA-l tuleb seetõttu värvata 23 täiendavat ametikohta,” kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.
Lisaks välja toodud kuludele kaasnevad eelnõu rakendamisega ka kaudsed kulud. Näiteks lükkub tööplaanivälise peretoetuste arendustega seoses edasi pensioniteenuse arenduste esimene etapp. “Tegemist on 500 000 eurot maksva arendusprojektiga, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja millest 112 000 eurot on juba riigile välja makstud. See raha tuleb nüüd riigil tagasi maksta ning kuna me samale arendusele ESF-ist hiljem raha uuesti taotleda ei saa, siis tuleb edaspidi need kulud planeerida riigieelarvesse. TEHIK-u hinnangul on mõne aasta pärast arenduste kuluks praeguse 500 000 euro asemel ümbes miljon eurot,” märgitakse seletuskirjas.
Lasterikka pere toetus kahaneb etapiti
Eelnõu ettevalmistusfaasis koalitsioonis erimeelsusi tekitanud lasterikka pere toetuste järk-järgulise lõpetamise kava on leidnud lahenduse, mis sõltub vanima lapse vanusest järgmisel aastal.
Kuigi lasterikka pere toetuse saamise tingimused eelnõuga laienevad ning seaduse jõustumisel makstakse toetust perele kuni noorima lapse 24-aastaseks saamiseni, ei laiene uus regulatsioon peredele, kus 31. detsembri 2022 seisuga lasterikka pere toetuse maksmine on lõppenud.
Lasterikka pere toetuse maksmine pere kolmest lapsest vanima lapse 24-aastaseks saamiseni ja seejärel hiljem toetuse maksmise sujuv lõppemine puudutab järgmisel aastal neid peresid, kus kolmest lapsest vanim 16-19-aastane laps lõpetab õppimise või pere kolmas vanim laps saab 19-aastaseks.
Täiendavalt mõjutab seadusemuudatus peresid, kus pere vanim kolmas 16-18-aastane laps lapsetoetusele õigust ei oma ja seetõttu pere ka lasterikka pere toetust ei saa. Kui aga lapsel tekib õigus lapsetoetusele, siis tekib perel õigus ka lasterikka pere toetuse saamiseks. Seadusemuudatuse tulemusena jätkub sellistele peredele lasterikka pere toetuse maksmine täissummas veel järgmised 4-7 aastat kuni pere kolmest lapsest vanima lapse 24-aastaseks
saamiseni, enne kui toetuse maksmist hakatakse sujuvalt vähendama.
Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse, kui peres kasvab kaks alla 24-aastast last kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest ja kui peres kasvab üks alla 24-aastane laps ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest.
Kuidas toetusi makstakse?
SKA on koostanud ka näited lasterikka pere toetuste maksmise kavast eri peremudeltite puhul, mis peaksid hõlbustama toetusskeemide mõistmist.
Näide 1
Peres kasvab kolm last. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (esimese ja teise lapse eest 80 eurot ja kolme lapse eest 100 eurot) ning 600 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses kuni pere vanim
laps saab 24-aastaseks. Seejärel jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist 2/3 toetuse ulatuses kuni pere teise lapse 24-aastaseks saamiseni summas (600-200) 400 eurot. Kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni makstakse toetust 1/3 ulatuses toetuse summas (600-400) 200 eurot. Peale seda lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse.
Näide 2
Näide 3
Peres kasvab kolm last ning teine ja kolmas laps on kaksikud. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot ning 600 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses (600 eurot) kuni vanima lapse 24-aastaseks saamiseni. Seejärel jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist pere noorimate laste (kaksikute) 24-aastaseks saamiseni 2/3 toetuse ulatuses (600-200 eurot) 400 eurot. Misjärel lõpetatakse lapserikka pere
toetuse maksmine täielikult.
Err.ee
