Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskus RAKE tutvustas sotsiaalministeeriumis värskelt valminud Eesti inimeste pensionitarkuse uuringut, milles tõdeti, et kui teadmised pensionisüsteemi kohta on suuremal osal vastajatest võrdlemisi head, siis inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel on pigem väheldane ja pensioniraha puudutavate küsimuste osas tuntakse end ebakindlana.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul kuulub pensioni planeerimine aga samuti pensionitarkuse alla ja selle edendamine on Eestis kriitilise tähtsusega: „Riigi poolt on oluline tagada, et inimeste vanaduspõlv oleks kindlustatud ning vajadusel ka tarvilik tugi olemas. See tähendab muuhulgas, et inimesed omaksid piisavalt nii finantsteadmisi kui -oskusi. Mida taibukamaid otsuseid inimesed juba nooremas eas langetavad, seda kindlamalt nad end hiljem tunnevad.“
Sel põhjusel sai eelmisel aastal loodud ka Eesti esimene pensionitarkuse strateegia, mille taga seisab soov edendada inimeste pensionitarkust ja tagada seeläbi suurem kindlustatus pensionipõlves. „Mida kindlustatum on inimene, seda väiksem sõltuvus on tal riiklikest toetustest, ühiskondlikult on vaesusrisk väiksem ja samal ajal majanduslik stabiilsus jällegi suurem,“ sõnas minister.
Uuringu tulemustest selgus, et teadmised pensionisüsteemi kohta on inimestel võrdlemisi head, siis inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel on pigem väheldane ning pensioniraha puudutavate küsimuste osas tuntakse end ebakindlana. Mures ollakse pensionisüsteemi muutuste ja Eesti riigi turvalisuse osas ning usaldus pensionisüsteemi vastu on väheldane.
Ebapiisav pensioniks valmistumine on kriitilise tähtsusega probleem. Eestis on Eurostati 2021. aasta andmete järgi kõige suurem osakaal töötavaid 65+ vanuses inimesi Euroopas (32,5%). Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega (13,3%) on töötavate pensionäride osakaal üle kahe korra suurem. Samuti on Eesti puhul 2021. aasta andmete järgi tegemist ühe madalama pensioni sissetuleku asendusmääraga (ehk kui suure osa praegusest sissetulekust asendab sissetulek pensionile jäädes) riigiga OECD-s, kus pension moodustab 34%-lise asendusmäära võrreldes eelneva sissetulekuga (OECD, 2021).
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskuse RAKE esindaja Kristjan Pulk sõnas, et pensionitarkus ei ole vaid asjakohaste teadmiste olemasolu, vaid ka seonduvad hoiakud, käitumine, kindlus ning motivatsioon tegutseda.
Pensioniks ettevalmistumise osas tunnevad end paljud Eesti inimesed ebakindlalt. Kolmandik inimestest ei oska hinnata, kuidas nende elatustase pensionile jäädes muutub ning vaid 13,5% inimestest tunnevad, et nende pensionirahaga seonduv on hästi korraldatud. Üle poolte vastanutest tunnevad, et nende teadmised pensioniks on väheldased. Asjaolu kumab läbi ka pensionivarade väärtuse hindamises, mille puhul 37,3% ei oska hinnata võimalliku väärtust ning 72,9% ei oska pakkuda enda tulevase pensioni igakuise makse suurust.
Küsitlusest selgus, et 20% inimestest pensionisäästud puuduvad ning 12%-l on ainus pensionivara II sammas. Seega märkimisväärsel osal inimestest puuduvad pensionisäästud ning neil ei ole erinevatel põhjustel võimalik säästa, kuigi see võib aja jooksul ning sissetulekute kasvades muutuda. Samas ei ole ainult pensionitarkuse arendamisega võimalik kõiki inimesi iseseisvamalt pensioniks ette valmistada. Seetõttu on I pensionisambal oluline roll inimeste tulevase finantsolukorra kujunemisel ning peaks võimaldama pensionipõlve eluks vajaliku.
Pensionisüsteem pole ainus viis kuidas inimesed pensioniks säästavad. Küsitlusest selgus, et ligi pooled vastajatest säästavad mõnel muul viisil mis ei ole pensionisüsteemiga seotud, näiteks soetades kinnisvara või kogudes raha pangakontole või tähtajalisele hoiusele. Teisalt ei pruugi paljud säärased pensioniks säästmise viisid olla tingimata asjakohased, nagu plaan pensionile jäädes enda elukoht müüa ning odavam eluase osta. Oluline on alternatiivsetest säästmisviisidest teadlik olla – inimesed hindavad varade omamist ning enda vara kindlasse kohta seadmist. Kuna usaldus pensionisüsteemi vastu on madal siis pigem otsitakse alternatiivseid turvalisi säästmisviise. Inimesed pigem otsivad turvalisi kohti kus enda raha hoida, mitte enda vara niivõrd II ning III samba maksusoodustuste näol kasvatada.
Uuringust selgus ka, et ainult kuni pooled inimesed on kunagi vaadanud iseseisvalt oma pensionikonto seisu (43,5%). Teisalt 33,1% vastanutest ei ole enda pensionikonto seisu kunagi vaadanud ega plaani ka seda teha. Sarnaselt ei soovi inimesed hinnata enda pensionifondide tootlikkuse vastavust nende ootustele. Pensioniinfoallikate sisukvaliteedi osas on inimesest võrdlemisi leigelt või ka kriitiliselt meelestatud.
Leidmaks võimalusi olukorra parendamiseks, leiti uuringu käigus, et inimestele mõjuvad enim visuaalsed materjalid, kus täheldati ka suuremat tõenäosust pensionikäitumise muutmiseks. “Oluline on pakkuda pensionisüsteemi kohta lihtsasti mõistetavat üldist teavet, sealhulgas ka vene keeles,” ütles RAKE esindaja Kristjan Pulk. “Paljudel inimestel on säästmise potentsiaal väike, mistõttu on vaja tutvustada kogumispensioni võimalusi, eriti just aktiveerida inimesi ka III pensionisambasse panustama. Seega on I samba roll määrava tähtsusega paljude inimeste pensionipõlve rahaasjade kujunemisel.”
„Oluline on märkida, et üldine sotsiaalmajanduslik kihistumine peegeldub ka pensioniteadlikkuses ja pensionikäitumises. Eri rühmadele nõustamise fookus peaks olema erinev: ligi pooltele tuleks selgitada riiklikku pensionisüsteemi toimimist ning kolmandikule reklaamida pensionisüsteemi võimalusi,“ sõnas Pulk.
Sotsiaalministeerium on ellu kutsunud ka tasuta pensioninõustamise teenuse, mis võimaldab pensioninõustaja külla kutsuda oma töökollektiivile, sõpruskonnale või huvirühmadele, pakkudes asjakohast ja erapooletut sissevaadet Eesti pensionisüsteemi. Tasuta infotunde eesti, vene kui ka inglise keeles saab tellida sotsiaalministeeriumi kodulehelt avaneb uues vahekaardis või kirjutades pensionitarkus@sm.ee.
Pensionitarkuse uuring. Esitluse slaidid.pptx | 21.58 MB | pptx
