Kuigi Reformierakonna toetuskõver on võtnud kahel viimasel nädalal suuna allapoole, ei ole peaministriuuringus Kaja Kallase isiklik reiting vähenenud ning ta on tänu Eesti 200 ja sotside valijate toetusele endiselt selgelt eelistatuim peaministrikandidaat.
Kantar Emor esitas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel vastajatele küsimuse, keda nad sooviksid näha Eesti peaministrina pärast 5. märtsil toimuvaid riigikogu valimisi.
Reformierakonna juhti Kaja Kallast sooviks ka pärast valimisi peaministriametis jätkamas näha 38,3 protsenti küsitlusele vastanutest. Nädal varem oli see näitaja 37,3 protsenti ja kahe nädala eest 36,7 protsenti ehk valimiste lähenedes on toetus Kallasele isegi veidi kasvanud.
Kui erakondade populaarsustabelis jääb Keskerakond EKRE-le alla, siis peaministrieelistustes edestab Keskerakonna esimees Jüri Ratas EKRE liidrit Martin Helmet. Kuid Ratase toetus peaministrikandidaadina on väikeses langustrendis. Viimases küsitluses soovis teda peaministrina näha 19,5 protsenti. Nädal varem oli see näitaja 20,5 protsenti ja kahe nädala eest 21,3 protsenti.
Martin Helmet sooviks peaministriametisse 12 protsenti. Nädal varem oli toetusnumber 13,6 protsenti, kahe nädala eest 15,6 protsenti. Helme on viimastel nädalatel avalikult vastandunud kaitseväe juhataja Martin Heremile, mis võis tema isiklikku populaarsust vähendada.
Ülejäänud parteiliidrid jäävad esikolmikust kaugele maha. Helir-Valdor Seederit (Isamaa) näeks peaministrina 3,7 protsenti, Lauri Hussarit (Eesti 200) 2,8 protsenti, Lavly Perlingut (Parempoolsed) 2,6 protsenti ja Lauri Läänemetsa (SDE) 2,1 protsenti.
Kedagi muud näeks peaministriametis neli protsenti ja 15 protsenti ei osanud oma peaministri eelistust väljendada.
Toetused erakonna juhtidele ja erakondadele
Kui võrrelda peaministriküsitlust erakondade toetuste omaga (sama metoodikaga tehtuga ehk kus on sees ka “ei oska öelda” vastajad), siis on Kallase, Ratase ja Perlingu toetus peaministrina suurem kui erakonnal, mida nad juhivad.
Seevastu Lauri Hussari, Helir-Valdor Seederi ja Lauri Läänemetsa toetus võimaliku peaministrina on oluliselt madalam kui nende juhitavate erakondade toetus. Martin Helme toetus on veidi väiksem kui EKRE-l.
Toetused vastajagruppides
Kaja Kallase puhul ei ole märkimisväärset vahet mees- ja naisvalijate toetustes. Meessoost valijatest näeks teda peaministrina jätkamas 37 ja naisvalijatest veidi enam ehk 40 protsenti.
Jüri Ratase toetajaskonnas on samuti rohkem naisi. Naisvalijatest näeks Ratast peaministrina 22 protsenti, meesvalijatest 16 protsenti.
Martin Helme saab aga selgelt rohkem toetust meeste seas. Meesvalijatest sooviks Helmet peaministriks 18 protsenti ja naisssoost valijatest seitse protsenti.
Eestlastest valijate seas on Kaja Kallase toetus üldtoetusest kõrgem. Eestlastest valijatest sooviks Kallast peaministriametis jätkamas näha 46 protsenti. Selles vastajagrupis oli teisel-kolmandal kohal võrdse toetusega Jüri Ratas ja Martin Helme (mõlemal 14 protsenti).
Muust rahvusest valijate seas on selgelt eelistatuim peaministrikandidaat Jüri Ratas 41 protsendiga. Järgneb Kallas 10 protsendiga. Muust rahvusest valijatest üheksa protsenti tahaks peaministriks mõnda muud inimest kui praegused erakondade esimehed ja lausa 29 protsenti ei osanud oma eelistust üldse välja öelda.
Kallase toetust tõstavad Eesti 200 ja SDE valijad
Kallas, Ratas ja Helme olid selgelt soosituimad peaministrikandidaadid vastavalt Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE valijate seas.
Ka Peling ja Seeder on eelistatuimad kandidaadid vastavalt Parempoolsete ja Isamaa valijate seas, kuid Parempoolsete valijate seas kogub ka Kaja Kallas märkimisväärselt toetust. Isamaa valijad toetaksid peaministrina lisaks Seederile ka Kallast ja Ratast.
Sotside ja Eesti 200 valijate jaoks on eelistatuim peaministrikandidaat aga Kaja Kallas. Sotside valijate seas on Lauri Läänemets alles kolmas eelistatud peaministrikandidaat.
Arvatavasti ei peegeldu sellistes numbrites mitte niivõrd kesine toetus Eesti 200 ja SDE juhtidele, vaid ka nende erakonna valijate realistlik arusaam, millistel kandidaatidel on tegelikult võimalus saada peaministriks.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 20. kuni 22. veebruarini ja sellele vastas 1577 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,4 protsenti.
