Peaminister Kaja Kallas pidas parlamendis kõne riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, milles andis ülevaate riigi edenemisest kolme pikaajalise eesmärgi poole: turvaline elukeskkond; vastutustundlik, uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus ning arukas, tegus ja tervist hoidev inimene. Kallase sõnul aitavad riigi strateegilised sihid meil silme eest hoida riiki, mida soovime.
Rääkides turvalisest elukeskkonnast märkis peaminister, et riigikaitses ja julgeolekus riik allahindlust teha ei saa ning järgmisel neljal aastal ületavad riigikaitse kulud 3% SKP-st. Sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. Eesti idapiiri osas on valitsus otsustanud maismaataristu valmis ehitada 2025. aasta lõpuks ehk esialgsest kavast üks aasta varem. Samuti jätkab riik küberkaitsevõime tugevdamist. Oluline osa julgeoleku ja turvalisuse taseme tõstmisel on ka eestikeelsele haridusele üleminek, kuhu valitsus suunab järgmisel aastal 27 miljonit eurot lisaraha.
Valitsuse otsuste kõrval rõhutas peaminister iga inimese kriisiteadlikkuse olulisust. „Kuigi pidev rääkimine ohtudest julgeolekule ning erinevatest võimalikest kriisidest loob ühiskonnas ärevuse fooni, ei saa me praegu endale silmaklappe lubada, sest nii meie riigikaitse kui ka kriisivalmidus sõltub iga inimese teadlikkusest ja valmisolekust neisse panustada,“ ütles Kallas. „Hea meel on, et Eesti inimesed teadvustavad aina enam enda rolli olulisust Eesti turvalisena hoidmisel: 2022. aasta uuringu järgi on 90% veendunud, et nad peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel. Suur tänu kõigile neile, kes on seda juba teinud!“
Samuti tõi peaminister kõnes välja, et Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike protsent on jätkuvalt kõrge – 90. Samuti püsib kõrge inimeste usaldus siseturvalisust tagavatesse ametitesse, mis on kõige rohkem usaldatud asutused Eestis. „Usaldusväärne riik on eelduseks koostöömeelsele ühiskonnale,“ rõhutas Kallas.
Peaminister rääkis ka sellest, et Eesti julgeoleku tagamisel on oluline roll energia varustuskindlusel. „Saan kinnitada, et kui midagi juhtub – pahatahtliku tegevuse või õnnetuse tagajärjel – oleme me valmis reageerima.“
Energia varustuskindluse suurendamisel peab riik kasutama ka rohepöörde võimalusi, mille laiema raami annab väljatöötatav kliimaseadus. „Õnnestunud kliimaseadus on ühine arusaam viisidest, kuidas leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis ning suurendada majanduse lisandväärtust, aga ka kuidas igaüks meist saaks elada paremini ja tervemalt koos puhta loodusega,“ ütles Kallas.
Kõneldes Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisest, tõi peaminister välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni. Muu hulgas on riik käivitanud rakendusuuringute keskuse töö, et pakkuda tuge suure ettevõtluse potentsiaaliga arenguvaldkondadele.
132 riigi innovatsioonivõimekust võrdlevas aruandes on Eesti innovatsiooniindeksi edetabelis tõusnud kõrgele 16. kohale ja Euroopas 9. kohale. „Eesti tugevustena tuuakse välja meie e-valitsemine, info- ja kommunikatsiooniteenuste eksport, riskikapitali tehinguid ning ükssarvikute väärtus SKT suhtes. Nendes valdkondades hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses. Tugevustena nimetatakse Eesti puhul ka ettevõtluskultuuri ja e-osalust,“ märkis Kallas. Peaminister mainis ka Eesti puhul välja toodud nõrkusi, milleks on siseturu väiksus, üleilmsete kaubamärkide vähesus, intellektuaalomandiga tehtavatest tehingutest saadav tulu ja energiatarned SKP kohta. „Paranenud koht innovatsiooniindeksis näitab siiski, et oleme teinud õigeid valikuid.“
Kõneldes Eesti 2035 strateegilisest eesmärgist inimese osas, märkis Kallas, et riigi lähenemine on ka siin olnud teaduspõhine. „Ümber- ja täiendõppes keskendume me neile erialadele, kus OSKA prognooside kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja tööjõu nõudlus pakkumisest suurem. Töötust ennetavad teenused on omakorda suunatud inimestele, kelle positsioon tööturul võib tulenevalt nende madalast või aegunud haridusest, probleemidest tervisega või vanusest olla nõrgem,“ märkis ta. Valitsus on kinnitanud tööhõiveprogrammi, mis annab töötukassale võimaluse osutada järgmisel viiel aastal tööle rakendumise ja tööl püsimise toetamiseks 29 erinevat tööturuteenust- ja -toetust. Pakkumises on nii ülikoolide kui teiste õppeasutuste erineva mahuga kursused ja mikrokraadiprogrammid, mis on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.
Riigi arengustrateegiaga „Eesti 2035“ loodi 2021. aastal raamistik, mis koondab olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad ning seob need riigi rahaliste võimalustega.
Riigile oluliste näidikute mõõdupuu, mis näitab kuidas riigil seatud sihtide saavutamine läheb, leiab statistikaameti kodulehelt: Tõetamm
Peaministri kõne täistekst.
