Peaminister Kristen Michal rõhutas Riigikogus Euroopa Liidu prioriteetidest kõneldes, et Eesti inimeste selge enamus – ligi 80% – toetab Euroopa Liitu, sest just tugev ja ühtne Euroopa tagab Eesti julgeoleku, majandusliku edu ja vabad liikumisvõimalused.
“Euroopa Liitu kuulumine on meie kindel valik,” sõnas Michal. “Eestil on järgnevatel aastatel Euroopas kaks suurt eesmärki – julgeolek ja Euroopa majandusliku konkurentsivõime taastamine. Need eesmärgid on ka omavahel tihedalt seotud. Üks ilma teiseta ei ole võimalik,” selgitas ta.
Ta meenutas, et Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud pea neli aastat. Euroopa on olnud üks suurimaid Ukraina toetajaid ning see peab jätkuma. Selleks on vaja nii poliitilist kui sõjalist otsustavust.
Michal rõhutas, et Eesti soovib veel sel aastal saavutada kokkuleppe Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks. Eesmärk on anda Ukrainale vähemalt 90 miljardit eurot järgmise kahe aasta jooksul laenuna, mis tuleks tagasi maksta vaid juhul, kui Venemaa korvab sõjakahjud ja Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. Ametliku ettepaneku külmutatud varade kasutuselevõtuks tegi eelmisel nädalal ka Euroopa Komisjon.
Õiglase ja püsiva rahuni jõudmiseks tuleb hoida survet Venemaal. Euroopa Liidul on selleks hoovad olemas ning oma otsused teeme neis küsimustes ise. „Vastupidiselt Vene propagandale, näitavad analüüsid, et ka Venemaa majandusel ei lähe hästi ning edulugudega kelkimine on suuresti bluff. Venemaa ei ole muutnud ühtegi oma algset eesmärki. Ta tahab endiselt kogu Ukrainat ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümber kirjutada,“ sõnas Michal. „Ja samamoodi ei ole ka meil ühtegi põhjust survet Venemaale nõrgendada. Vastupidi – gaas põhja ja julgust juurde,“ lisas ta.
Michal avaldas kahetsust, et EL ei ole poliitiliselt piisavalt kiiresti liikunud laienemise küsimustes – euroopalike väärtuste levik on meie geopoliitiline vajadus ning nii Ukraina, Moldova kui mitmed teised riigid on valinud Euroopa tee.
Peaminister tõi välja, et Euroopa on ka ise muutunud ühtsemaks ja mõistab julgeolekuriske ning idatiiva kaitsevalmiduse olulisust paremini. Venemaa tegevus Läänemere piirkonnas näitab, et kiiresti on vaja arendada droonitõrje ja õhukaitse võimekust nii Eestis, kui Euroopas laiemalt. Sestap ootab Eesti ELilt tuge ühisrahastusega, et koos toota ja hankida kiiremini ja mastaapsemalt. Juba enne järgmist ELi eelarveperioodi on vaja kaitsesse lisavahendeid nii idapiiri kaitseks kui laiemalt kriitiliste võimelünkade täitmiseks.
Euroopa majanduse tulevik
„Me näeme, et globaalne konkurents üha kasvab. Kaubandust iseloomustab üha tugevam agressiivsus. Me peame küsima, mida saame Euroopas teha, et olla läbimurdetehnoloogiates esimesed,“ sõnas peaminister. Ta rõhutas, et tuleb kasutada ühisturu eeliseid ja suunata investeeringuid Euroopa majandusse, eriti uutesse teadusmahukatesse valdkondadesse.
Michal tõi välja, et majanduskasvu edendamiseks on Eesti eestvedaja bürokraatia vähendamisel ja siseturu arendamisel. Selleks on ta kokku kutsunud majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja, mis on teinud juba ligi 700 ettepanekut ebavajalike nõuete vähendamiseks. Neist 320 on praeguseks valitsuses heaks kiidetud ja 50 ettepanekut ellu viidud. Üle 60 Eesti ettevõtjate ettepaneku puudutab ELi õigusaktide lihtsustamist. Euroopa Komisjoni käivitatud lihtsustamisprogrammi on esitatud seni seitse koondettepanekut.
Lisaks rõhutas peaminister kliimaeesmärkide ja energiajulgeoleku omavahelist seotust – Venemaa fossiilkütustest loobumine aitab edendada rohetehnoloogiaid. ELi kliimapoliitika loob majanduses uusi võimalusi, mis aitavad kaasa jõukuse kasvule. Samuti on energiasektoris märgilise tähtsusega edukas Balti riikide lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene energiasüsteemist. Uute energiaühenduste rajamiseks jätkame koostööd Läti ja Soomega. Tähtis on viia Euroopa toel lõpuni Rail Balticu ehitamine.
Peaminister tõdes, et Eesti töö Euroopa komisjoni veenmisel on kandnud vilja ning liikmesriikidele läbirääkimisteks esitatud eelarve suunab senisest rohkem ühisraha meile olulistesse valdkondadesse – piiriülesed ühendused, kaitsevaldkond, Ukraina toetamine ja konkurentsivõime fond. Kaitsevaldkond, mida siiani on ELi eelarvest vaid marginaalselt toetatud, saaks varasemast viis korda suurema eelarve – 131 miljardit eurot.
Loe täismahus: Peaminister Kristen Michali kõne Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest Riigikogus 9. detsembril 2025 | Eesti Vabariigi Valitsus
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
