Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Eestis visiidil viibiva Horvaatia peaministri Andrej Plenkovićiga, kellega kõneldi kahepoolset koostööst, Venemaa agressioonist Ukraina vastu, julgeolekuküsimustest ja arengutest Lääne-Balkanil.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti ja Horvaatia head partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs. „Mul on hea meel tervitada Horvaatiat eurotsoonis ja Schengeni ala uue liikmena,“ ütles Kallas. Peaminister tõi esile hea kahepoolse koostöö Horvaatiaga. „Juba mitmendat aastat saavad meie kodanikud vastastikku kasutada digiretsepti. Kindlasti on potentsiaali kasvatada koostööd näiteks innovatsiooni ja uute tehnoloogiate valdkondades,“ sõnas Kallas. Peaminister tänas Horvaatiat ka NATO idatiiva kaitsmise eest – Horvaatia sõdurid on NATO lahingugrupis Poolas.
Peaministrid kõnelesid kohtumisel ka Ukraina toetamisest. „Meie seisukohad Horvaatiaga ühtivad, näeme Vene ohtu sarnaselt. Venemaa on agressor Ukrainas ja külvab kaost ka teistes piirkondades, näiteks Lääne-Balkanil. Esmatähtis on suurendada nii oma praktilist kui poliitilist toetust Ukrainale, et aidata tagada Ukraina võit,“ rõhutas Kallas. Peaminister lisas, et sõjalist abi Ukrainale tuleb veelgi suurendada. „Oleme näinud, et mitmed riigid on teatanud uutest ja mõjusatest sõjalise abi saadetistest Ukrainale. Kordan jätkuvalt oma üleskutset liitlastele ja partneritele – vaadake oma varusid ja reserve ning saatke Ukrainale relvi. See on tee rahuni,“ sõnas Kallas.
Eesti peaminister toonitas, et peame jätkama ka agressiooni hinna tõstmist Venemaale. „Siinkohal on oluline võti Venemaa energiakandjatele kehtestatud sanktsioonide tugevdamine. Näiteks tuleks senisest veelgi enam alandada Venemaa naftale kehtestatud hinnalage, mille ülevaatamine peaks algama lähiajal,“ ütles Kallas.
Samuti peame leidma viisi, kuidas kasutada külmutatud Venemaa vara Ukraina toetamiseks. „Meie huvi on, et Euroopa Liit leiaks ühised lahendused. Eesti on seda küsimust aktiivselt lükanud ja Euroopa Liidu liidrid tegid oktoobris Euroopa Komisjonile ülesandeks leida võimalikult kiiresti lahendused. Nüüd ootame komisjonilt konkreetseid ettepanekuid. Samuti olen andnud justiitsministeeriumile ja välisministeeriumile ülesande uurida, milliseid võimalusi ka Eesti seadusandlus selles osas pakuks,“ selgitas Kallas.
Peaminister tõi esile selle, et kriitilise tähtsusega on sõjakurjategijate vastutusele võtmine. „Peame leidma võimaluse edasi liikuda agressioonikuritegude erikohtu loomisega,“ lisas ta.
Kohtumisel arutati ka olukorda Lääne-Balkanil. Koostöö Euroopa Liidu ja NATOga on olnud piirkonnale kasulik ning oluline on seda jätkata. Ka hiljutisel Tiranas toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel rõhutati, et muutunud julgeolekuolukorras peame senisest enam tegema koostööd ja toetama neid riike, kes jagavad meiega samu väärtusi. „Horvaatia on eduka lõimumise osas suurepärane eeskuju kogu piirkonnale,“ rõhutas Kallas.
