Peaminister Kaja Kallas ütles esmaspäeval riigikogus riigi arengukava aastani 2035 seatud eesmärkide edenemise ettekande järel küsimustele vastates, et riik täiendavalt tervishoiusüsteemi rahastada ei plaani.
Probleemile juhtis tähelepanu riigikogu liige Tõnis Mölder, kelle sõnul raviteenuste halb kättesaadavus võrreldes teiste Euroopa riikidega ei lange kokku arengukavas toodud eesmärkidega rahvatervise edendamise osas. Dokumendi kohaselt panustab Eesti tervishoiukuludesse 6,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mida on 3 protsenti vähem, kui EL-is keskmiselt. Möldri sõnul on sellises mahus rahastuse tulemusel haigekassa paari aasta pärast umbes 200 miljoni euroga miinuses ja raviteenused veel vähem kättesaadavad.
“Ravijärjekorrad pikenesid ka COVID-19 pandeemia tõttu, kui tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenes. Nüüd tehakse seda vahet tasa. Haigekassa eelarve on seotud sotsiaalmaksu laekumistega. Hea meel on tõdeda, et sotsiaalmaksu on laekunud rohkem kui varasemalt, sest inimeste palgad on tõusnud ja tööhõive on olnud päris heal tasemel. Nii et lisarahastuse vajadus hetkel pole nii akuutne. Vaikselt, kuid kindlalt järjekorrad vähenevad,” selgitas peaminister.
Kallas lisas, et raviteenuste kättesaadavuse parandamine ei sõltu ainult lisarahastusest. “Oluline on, et lisaks rahale on meil ka need inimesed, kes seda tervishoiuteenust osutavad. Samamoodi on oluline tegeleda ka ennetustegevusega ja terviseteadlikkuse tõstmisega, et inimesed arsti juurde üldse ei jõuaks,” toonitas valitsusjuht.
Kallas rõhutas, et Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus peale hambaravi on enamik tervishoiuteenuseid inimesele tasuta. Ta märkis, et arutelude tasemel on käinud läbi inimeste omaosaluse suurendamine näiteks kiirabi ressursi kasutamisel.
“Kiirabi teenus on väga kallis, aga inimesed tegelikult kuritarvitavad seda. Mu enda tuttavad kiirabi parameedikud ütlevad, et inimesed kutsuvad tihti kiirabi välja ka selleks, et vahetada plaastrit. Kui nad saaksid selle eest arve, siis võib-olla ei tehtaks niimoodi,” leidis Kallas. Ta lisas siiski, et praegu siiski tõsisemat kavatsust kiirabiteenus tasuliseks muuta pole.
“Eesti 2035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab koordineerida riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Kava võeti vastu mullu kevadel.
Strateegia seab sihiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, samuti selle, et Eestis oleks avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond. Majanduse osas seab “Eesti 2035” sihiks tugevuse, uuendusmeelsuse ja vastutustundlikkuse inimese ja looduse suhtes. Elukeskkonnas on eesmärgiks, et see oleks kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. Strateegia viiendaks sihiks on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riigivalitsemine. Peaminister andis ülevaate kõigi viie eesmärgi poole liikumise seisust.
