Valitsus kiitis heaks Eesti lähteseisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku läbirääkimisteks, mis puudutab 2028. aastal algavat EL eelarveperioodi. Seisukohad väljendavad Eesti positsioone meile kõige olulisemates valdkondades. Eesti eelarve prioriteedid Euroopa Liidus on Euroopa julgeoleku kindlustamine, Ukraina toetamise jätkumine ning EL üleste transpordi ja energiaühenduste rajamine. Samuti on Eesti jaoks oluline Euroopa Liidu välispiiri kindlustamine. Ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel peame oluliseks, et vaatamata Eesti jõukuse kasvule meie toetused EL eelarvest järsult ei väheneks ja et toetuste jagamisel võetaks rohkem arvesse liikmesriikide piirkondlikke vajadusi.
„Eesti Euroopa Liidu eelarvepoliitika keskmes on julgeolek. Me tahame, et EL eelarvepoliitika arvestaks senisest enam Venemaa agressioonisõja riskide ja väljakutsetega,“ rõhutas peaminister Kaja Kallas. „EL eelarves tuleb leida rohkem raha ühenduse kaitsevalmidusele. See peab arvestama nii kaitsetööstuse arendamist kui sõjalisele liikuvuse parandamist. Julgeolekuga on tihedalt seotud ka piiriüleste ühenduste välja töötamine. See tähendab vajadust suurendada Euroopa ühendamise rahastut, et saaksime selle toel välja ehitada Rail Balticu ja vajalikud energiaühendused Läänemere piirkonnas. Loomulikult on meie prioriteediks ka Ukraina toetamise jätkumine. Euroopa Liit peab olema valmis Ukrainat toetama vastavalt vajadusele, kas sõjalise või makrofinantsabiga või panustama Ukraina ülesehitustöödesse.“
Rahandusminister Mart Võrklaev nentis, et julgeolekualaste väljakutsete mastaap, Ukraina toetamine ja EL piiriülese taristu väljaarendamine nõuab EL eelarvesse lisaraha, kuna jätkata tuleb ka EL, sh Eesti arengut seni toetanud poliitikatega alates ühtekuuluvusest kuni teaduspoliitikani. „Praeguses julgeolekuolukorras peab Eesti paratamatuks, et uute kulude katteks tuleb suurendada EL eelarve sissemakseid. See on vajalik selleks, et Eesti poolt esile tõstetud prioriteetide suurem rahastamine ei tooks kaasa olemasolevate valdkondade rahastamise olulist vähendamist.“
Rääkides järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika kujundamisest, märkis rahandusminister, et Eesti jaoks on väga oluline senise reegli jätkumine, mis piirab riigi jõukuse kasvades riigile eraldatava toetuste järsku vähenemist. „Eesti toetab 2021-2027 aastal kehtima hakanud nn turvavõrgu süsteemi jätkumist, kus ühegi liikmesriigi toetus ei ole väiksem kui 76% eelmise perioodi vahenditest püsihindades. Jõukuse kasvades peaksid riigile eraldatavad toetused vähenema sujuvalt,“ sõnas ta.
Ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega on seotud ka õiglase ülemineku rahastamine, kus Eesti soovib, et ka järgmisel perioodil võetaks kliimaneutraalsusele üleminekul arvesse piirkondlikku eripära.
Ühise põllumajanduspoliitika puhul toob Eesti taas välja, et ÜPP peab olema senisest rohkem suunatud kliima- ja elurikkuse eesmärkidele. Samas peame me oluliseks ka toidu varustuskindlust, toidujulgeoleku tagamist ja maapiirkondade arengut.
„Eesti peab oluliseks ka põllumajanduse otsetoetuste jätkuvat ühtlustamist riikide vahel, mis on olnud meie prioriteet ELiga liitumisest alates,“ rõhutas Võrklaev.
Rahandusminister märkis ka seda, et Eesti on alati seisnud mitte ainult siseriikliku, vaid ka Euroopa Liidu tasandil bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise eest. „Suurema selguse saamiseks toetame eelarveläbirääkimistest EL eri fondide arvu vähendamist. Lisaks on oluline, et EL toetuste raamistik muutuks paindlikumaks ja võtaks paremini arvesse liikmesriikide ja nende piirkondade eripära ja vajadusi. Eesti huvi on, et EL eelarve puhul tugevneks tulemuspõhisus ja haldusvõimekus ning väheneks halduskoormus.“
Eesti raamseisukohad põhinevad Eesti EL poliitika prioriteetidel 2023-2025, Eesti senisel kogemusel EL eelarve läbirääkimistel ja eri fondide vahendite kasutamisel ning Eesti majanduslikul seisul võrreldes teiste liikmesriikidega. Seisukohad ei kata kõiki EL eelarvega seotud valdkondi, vaid keskenduvad neile prioriteetidele, kus Eesti aktiivne tegutsemine on kriitiline EL pikaajalise eelarve kujundamisel.
Euroopa Komisjon esitab hiljemalt 2025. aasta juunis ettepaneku 2028. aastal algavaks uueks EL pikaajaliseks eelarveks ja sellega koos ka tuleviku ühtekuuluvuspoliitikaks ja teiste poliitikavaldkondade tulevikuks.
Eesti on Euroopa Liitu 2024. aasta aprilli seisuga panustanud peaaegu 4,3 miljardit eurot. See on summa, mille oleme maksnud sissemaksena EL eelarvesse. 2029. aasta lõpuks kasvab prognoositavalt meie sissemakse EL eelarvesse 6,9 miljardi euroni. See on ligikaudu 1 protsent Eesti Euroopa Liidu liikmeks oldud aastate SKPst. Prongoosi järgi saame EL eelarvest tagasi 2029. aastaks ligi 20 miljardit eurot.
Täpsemalt sai Eesti 2014-2020 perioodil 1 euro eest 3,9 eurot ja käimasoleval EL eelarve perioodil koos ELi laenurahast rahastatavate toetustega 1 euro eest 2,44 eurot.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
