Riigikogu tänasel istungil andis peaminister Kaja Kallas ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
Kallas rõhutas, et muutunud majandus- ja julgeolekukeskkonnas on olulisem kui kunagi varem suutlikkus kohapeal ise kriitilisi võimekusi kasvatada. Tema sõnul on ainus viis tänastest kriisidest võitjana välja tulla muuta ühiskond ja majandus oluliselt teadmispõhisemaks.
Peaministri jutust tuli välja, et tänastes raskustes peituvad ka uued võimalused arenguks ja innovatsiooniks. „Meie siht jõuda teadus- ja arendustegevuse mahtudelt kolm protsendini SKP-st on nendes keerulistes oludes tähtsam kui kunagi varem. See on ka põhjus, miks vaatamata erakordselt keerulisele eelarveseisule otsustasime kasvatada teadus- ja arendustegevusele eraldatud vahendeid riigieelarves,“ lisas ta. Alanud aasta riigieelarves on teadusele ja innovatsioonile eraldatud 409 miljonit eurot, mida on 23 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. „Nende vahendite abil on võimalik kasvatada nii teaduse baasrahastust ja uurimistoetusi kui ka ettevõtete innovatsiooni toetavaid teenuseid. Teadusmahukama ühiskonnani jõudmiseks on see äärmiselt oluline,“ sõnas Kallas.
Teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu veab juba mitmeid aastaid erasektor. „Kui möödunud aastal rõõmustasime, et erasektor investeeris teadusesse läbi ajaloo suurima summa, 308 miljonit eurot, siis aasta hiljem kasvasid ettevõtete investeeringud vaatamata keerulistele aegadele 361 miljoni euroni,“ tõi ta näiteks. Kallase sõnul on raskel ajal investeeringuteks vahendeid leidnud ettevõtetel suuremad võimalused ka kriisidest võitjana välja tulla. Positiivset muutust kinnitab ka see, et Eesti tõusis ülemaailmses innovatsiooniindeksi edetabelis 16. kohale, ülemöödunud aastal olime 20. kohal. „Neljas hinnatavas valdkonnas hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses,“ ütles ta.
Kallas tõi oma kõnes välja, et ettevõtete aitamiseks innovaatiliste toodeteni jõudmisel, tugevdab riik teenuseid ja toetusi, millest on varemgi räägitud. „Rakendusuuringute programm aitab ettevõtetel hajutada arendustegevusega seotud riske. Rakendusuuringute keskus pakub püsivamat tuge kõige suurema ettevõtluspotentsiaaliga valdkondadele,“ lisas peaminister. Ka üha konkurentsivõimelisemate Eesti teadlastele on mõeldud välja toetussüsteemid nii mentorluse kui administratiivse toe näol. „Käivitumas on kümne uue tippkeskuse töö. Esmakordselt hinnati nende valikul ühena kolmest kriteeriumist nende mõju ühiskonnale, mistõttu on nende töösse kaasatud nüüd rohkem ettevõtteid, riigiasutusi ja teisi partnereid,“ tõi Kallas välja.
Suureks murekohaks teaduse valdkonnas on see, et vaja oleks rohkem inimesi, aga noored ei soovi teadlaseks saada. „Üllatuslikult ei ole esimeste põhjuste hulgas üldsegi mitte raha, vaid hoopis see, et meie ühiskondlik arvamus ja teadusasutuste töökeskkond ei paku noortele vajalikku tuge, töö- ja puhkeaja tasakaalu ning arenguvõimalusi,“ tõi Kallas välja põhjenduse. Küll aga on peaministri sõnul kõrghariduse rahastamise kasv probleemi lahendamisele kaasa aitamas, sest õppetöö on sageli just nooremate teadlaste kanda. „Näiteks suurendab Tallinna Tehnikaülikool lisaks insenerialade vastuvõtu kasvatamisele õppetöö eest makstavaid töötasusid. Sarnaseid samme on astumas ka teised kõrgkoolid. Ja see on õige suund, mis aitab noorte töö- ja puhkeaega tasakaalustada,“ lisas ta.
Peaminister Kallas ütles, et teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi on lisandunud aina uusi elemente, nagu innovatsioonitrepp, rakendusuuringute keskus või ühiskonna vajadustest lähtuvad teadusprogrammid – kõik need täidavad mingit strateegilist puudujääki ja loovad tingimusi homseks kasvuks. „Me peame julgema teha asju uutmoodi. Ja me peame olema avatud ka maailma kogemusele,“ sõnas ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist, Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist, Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Margit Sutrop Eesti Reformierakonna fraktsioonist ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart EestiKeskerakonna fraktsioonist.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE), millega sooviti keelata Eestis selliste COVID-19 ennetamiseks mõeldud ravimite müük ja kasutamine, mille osas ei ole tehtud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid, kuivõrd need kujutavad endast algataja sõnul riski rahvatervisele.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 53 ja selle vastu hääletas 7 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), mille eesmärk oli suurendada Eesti autovedajate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja parandada Eesti rahvusvaheliste autojuhtide lähetuses viibimise tingimusi. Selleks sooviti suurendada välislähetuses viibivale rahvusvaheliste vedude autojuhile makstavat tulumaksuvaba päevaraha kuni 75 euroni päevas kogu välislähetuse ajaks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist ja Priit Lomp Sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
