Tänasel Riigikogu istungil andsid ülevaate Euroopa Liidu poliitika teostamisest peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta.
Peaminister Kaja Kallas alustas oma kõnet märkides, et oleme rahva ja riigina selgelt väljendanud oma iseseisva eksisteerimise peamist tagatist: ei kunagi enam üksi. „Me oleme ajaloos maksnud ränka hinda üksiolemise eest ja me ei kavatse seda enam kunagi kogeda,“ sõnast ja lisas, et Venemaa ründas Ukrainat just seepärast, et Ukraina ei kuulu NATOsse ja ELi. Kallas toonitas, et Ukraina sõdib iga päev ka meie vabaduse eest ning vajab selles jätkuvat tuge. „Tahan uskuda, et suudame sanktsioonid, külmutatud vara kasutuselevõtu, majandusliku ja sõjalise abi ning Ukraina liitumisläbirääkimistele kutsumise leppida kokku veel selle nädala Ülemkogus ning sellega julgustada ka kõiki teisi riike maailmas.“
Ühtlasi rääkis peaminister, et sisenedes ühest kriisist teise kriisi, on tõusnud teravalt fookusse Euroopa Liidu siseturg ja Euroopa konkurentsivõime mahajäämus võrreldes üleilmsete konkurentidega. Kallase sõnul on Euroopa konkurentsivõimele on väga oluline, et riigid viivad ellu reformikavades lubatud riiklikud reformid ja et investeeringud lähevad konkurentsivõime ja tootlikkuse parandamiseks. „Seejuures on ka nii-öelda madalal rippuvaid vilju, sest mõne olulise asja saavutamiseks ei tule teha muud kui lõpetada erandid ja hakata reegleid järgima, näiteks lõpetada riigivõla ja riigiabi suhtes kehtivad erandid. Euroopa majandus ja siseturg ei saa toimida lootuses riiklikule sekkumisele, mis üha enam ja enam uuesti kutsub konkurentsimoonutusena esile riigiabi või protektsionismi ning üha uuenevaid ootusi, et riigi rahakott tuleb appi. Lõpuks saab ka rikaste riikide maksumaksja rahakott otsa. Nii nagu bürokraatia toitub bürokraatiast, toitub riigiabi ka riigiabist. Maksumaksja abil ostetud konkurentsieelis on nagu laastutuli, mis ei kesta kuigi kaua,“ selgitas ta ja lisas, et seetõttu peame tagasi pöörduma võrdsetel tingimustel toimiva turumajanduse juurde ning digi- ja rohereformid peavad kasvatama konkurentsivõimet ja aitama säilitada majanduse toimimiseks vajalikku ressursibaasi.
Peaminister avaldas ka head meelt selle üle, et ainult Eesti ja Leedu suutsid äsja lõppenud eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid täiel määral kasutusele võtta. „Selle aasta sügisel saime lõpuks esimese väljamakse uue põlvkonna eelarvevahenditest, seega on tänaseks koos ettemaksuga jõudnud ja jõudmas Eesti majandusse juba 364 miljonit eurot ehk 38 protsenti kõikidest uue põlvkonna vahenditest.“
Kallas kõneles, et tagantjärele tarkusena võib tõdeda, et kui tervisekriisist kardetud majanduslangus läks oodatust kergemalt, siis selle leevendamiseks ja reformide läbiviimiseks mõeldud vahendid on osutunud oluliseks majandus elavdamise vahendiks just praegu, sõjast tingitud kriisis. „Märgin, et Eesti valitsussektori investeeringute tase SKP-sse on Euroopa Liidu üks kõrgemaid ja on seda ka kogu järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia perioodi jooksul. Kui Euroopa Liidu keskmine investeeringute tase SKP-sse on kolme protsendi piires, siis Eestil on see üle viie protsendi. Me anname endast parima, et ka selle perioodi investeeringud jõuaksid kõik Eesti inimesteni,“ sõnas ta.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta keskendus oma ettekandes Euroopa Liidu julgeoleku tagamisele ning vajadusele kaitsetööstust arendada ja Ukrainat toetada. Samuti avas Pakosta Euroopa Liidu laienemisega seotud küsimusi ja pööras tähelepanu bürokraatia vähendamise vajadusele.
Läbirääkimisel võtsid fraktsioonide nimel sõna Anti Poolamets (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Enn Eesmaa (KE), Kalev Stoicescu (E200), Andres Sutt (RE) ja Tõnis Lukas (I).
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ (348 OE), millega nimetati Eesti Panga Nõukogu liikmeks valdkonna asjatundja Toomas Tamsar.
Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat.
Otsuse poolt hääletas 58 ja vastu oli kolm Riigikogu liiget.
